Galerii: Poolas protestisid naised abordi keelustamise vastu ({{commentsTotal}})

Poolas protesteerisid naised abordi täieliku keelustamise ettepaneku vastu.

Naised marssisid Varssavi tänavatel ja mujal riigis, kandes musta värvi riideid, et mälestada oma soojätkamisõigusi, vahendas BBC.

Abordi pooldajad nimetasid tänast päeva "mustaks esmaspäevaks".

Naised, kes on abordi keelustamise vastu, ei läinud tööle ja kooli ning keeldusid tegemast koduseid töid. Nende protest oli inspireeritud samasugusest naiste streigist Islandil 1975. aastal.

Kui seadus heaks kiidetakse, muutub Poola abordiseadus sama piiravaks kui veel kahes Euroopa riigis - Maltal ja Vatikanis.

Naisi, kes on teinud abordi, karistataks uue seaduse kohaselt viie aasta pikkuse vangistusega. Arstid, kes aitavad aborti teha, võivad samuti saada vanglakaristuse.

Siiani on abort Poolas suures osas keelatud. Praegu on riigis lubatud rasedus katkestada vägistamise või intsesti pärast või siis, kui emal ja lapsel on tõsiseid terviseprobleeme.

Kriitikute sõnul võib seaduse karmistamine tähendada seda, et naised, kellel on nurisünnitus, satuvad samuti uurimise alla, kuna raseduse varases staadiumis on nurisünnitusel ja abordil samasugused sümptomid.

Üks günekoloog hoiatas, et kui uus seadus võib viia olukorrani, kus arstid ei soovi teha sünnieelseid teste ja elupäästvaid operatsioone.

"Kes iganes põhjustab sündimata lapse surma, on karistatav vangistusega kuni kolmeks aastaks. Kui mul on patsient, kes põeb preeklampsiat ja kes on 32. nädalat lapseootel, ma pean laskma temal ja ta lapsel surra. Ma pean laskma, sest kui ma teen keisrilõike ja laps sureb, võin ma minna kolmeks aastaks vangi, sest laps oli enneaegne," rääkis Varssavi haiglas töötav professor Romuald Debski Poola meediale.

Poola protesti toetuseks toimusid meeleavaldused ka Berliinis, Brüsselis, Düsseldorfis ja Belfastis, samuti korraldatakse need Dublinis ja Londonis.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: