Kohtu eesistuja Julia Przylebska ütles kohtuotsuses, et kehtiv seadus, mis lubab teha aborti väärarenguga loote korral, on põhiseadusega "ühildamatu".

Alates 1993. aastast on Poola lubanud aborti ainult juhul, kui rasedus on vägistamise või intsesti tagajärg, kui see kujutab ohtu ema elule, või kui loode on väärarenguga. Nüüd võeti viimane argument abordi lubatavuse tingimuste seast välja.

Samas oli eelmisel aastal 38 miljoni elanikuga riigis ametlikult tehtud vähem kui 2000 abordist 1074 just seotud loote väärarenguga, kirjutas EUobserver.com.

Otsusele järgnes laiaulatuslik kriitika

Otsuse mõistis koheselt hukka Euroopa Nõukogu, mille inimõiguste volinik Dunja Mijatovic nimetas seda "kurvaks päevaks naiste õiguste jaoks".

"Pea kõigilt abortidelt õigusliku aluse võtmine Poolas on sisuliselt keeld ja rikub inimõigusi," kirjutas ta Twitteris. "Tänane otsus... tähendab põrandaaluseid või välismaal tehtavaid aborte neile, kes seda endale lubada saavad, ja veel suuremaid katsumusi teistele."

Poola naiste ja pereplaneerimise küsimustega tegelev vabaühendus Federa juht Krystyna Kacpura ütles väljaandele Politico, et selle otsusega on naiste õigus tervisele kõrvale lükatud. "See ei tähenda, et nüüd enam aborte ei tehta. See tähendab, et vaesemad naised teevad aborti oma elu ja tervisega riskides, jõukamad aga maksavad selle eest Tšehhis, Slovakkias, Saksamaa või Hollandis. Sealsetel abordikliinikutel on täna rõõmupäev," leidis Kacpura.

Tema hinnangul teevad Poola naised aastas 100 000 kuni 150 000 aborti aastas.

Kohus täitis võimu tellimuse?

Kohtuotsus annab võimupartei Seadus ja Õiglus (PiS) seadusandjatele võimaluse koostada eelnõu, millega keelataks raseduse katkestamine väärarengu korral.

Võimuerakonna rahvaasemikud avaldasid eelnõule, mis sai alguse petitsioonina, sel aastal toetust, kuid paljude Poola naiste pahameele tõttu saadeti asi põhiseaduskohtusse.

Kohust, mille peamine ülesanne on otsustada, kas seadused on kooskõlas põhiseadusega, reformiti 2016. aastal ning kriitikute sõnul on see nüüd täis võimupartei liitlasi. Väidetavalt nimetas Poola president Andrzej Duda mõned kohtu liikmed vastuolus põhiseadusega, kirjutas Politico.

Politico andmeil on ka põhiseaduskohtu juht Przylebska võimupartei PiS juhi Jaroslaw Kaczynski isiklik sõber.

Kohtu 13 liikmest ainult kaks hääletas neljapäeval tehtud otsuse vastu.

Poola endine peaminister ja PiS-i kriitik Donald Tusk nimetas abordiküsimuse ajastust "poliitiliseks nurjatuseks".

"Aborditeema ja pseudokohtu otsuse viskamine möllava pandeemia keskele on rohkem kui küüniline," ütles Euroopa paremtsentristlikke erakondi ühendava Euroopa Rahvapartei juht. Ta viitas sellele, et koroonapiirangute tõttu on praegu keeruline abordipiirangute kehtestamise vastu proteste ja massimeeleavaldusi korraldada.

PiS proovis abordiseadust karmistada ka 2016. aastal, kuid plaanist loobuti siis just üleriigilise protestilaine tõttu.

Suhted EL-iga võivad veelgi halveneda

Põhiseaduskohtu otsus võib teravdada Poola niigi pingelisi suhteid Euroopa Liiduga, kuna Euroopa Komisjon ja parlament kahtlevad õigusriigi nõuetest kinnipidamises Poola praeguse valitsuse poolt. Kohtute sõltumatus on üks punkte, milles EL-i ja Poola vahel erimeelsused valitsevad.

"Täna osutusid Poola naised õigusriigi nõuetest taganemise ohvriks," leidis Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liider, hispaanlanna Iratxe Garcia.

Lõppenud suvel teatas Poola valitsus ka plaanist lahkuda Istanbuli konventsioonist, mis on suunatud naistevastase ja perevägivallaga võitlemisele. Poola põhiseaduskohus on asunud arutama, kas konventsioon on vastavuses riigi konstitutsiooniga.

Poola valitsus on asunud koguma regioonis toetust ideele asendada Istanbuli konventsioon teistsuguse dokumendiga, mis seaks esikohale "traditsioonilise perekonna" toetamise, teatas EUobserver.

EUobserver vahendas Reutersi küsitlustulemusi, mille kohaselt ainult 15 protsenti poolakatest toetas eelmisel aastal abordiseaduse karmistamist.