Palmipuudepühal tervitati Jeesust palmiosktega kui kuningat. Ei möödunud aga kuigi kaua, kui seesama rahvahulk nõudis Jeesuse ristlöömist.

Peapiiskop emeeritus Andres Põder ütleb, et nendest sündmustest saab edasi mõelda, kui muutlik võib olla inimese meel ja mille põhjal tehakse oma valikuid.

"Millistele väärtustele toetudes ja milliseid eesmärke silmas pidades. Nii et natuke on palmipuudepüha ka selline vastoluline päev," arutles Eesti Kirikute Nõukogu (ENK) president Andres Põder "Aktuaalses kaameras".

Tallinna piiskoplikus toomkirikus esitasid pühapäevakooli lapsed loo palmipuudepüha aegsetest sündmustest, mis juhatavad sisse suure ehk vaikse nädala.

Toomkirikut ehtivad palmioksad olid toodud botaanikaaiast. Palmipuudepüha on kutsutud ka urbade pühaks, sest palmioksi on asendatud pajuurbadega.

"Pajuurvad on need, mis näitavad esimesena elu võimalikkust üldse ja talv ja kõik on möödunud ja hakkab välja tulema see elu peidetud jõud, mida ei suuda ükski talv ega pimedus katta," põhjendas EELK Tallinna piiskopliku toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru.

Sellel aastal langeb nii ida- kui läänekiriku pühadeaeg kokku. See tähendab, et ENK liikmeskirikud saavad suure nädala sündmusi ühiselt tähistada.

"Selle tõttu eeloleval nädalal me Eesti Kirikute Nõukogu poolt oleme püüdnud korraldada nii, et ristitee palverännak suurel reedel toimuks võimalikult kõigi kirikute osavõtul," ütles Põder.

Suure nädala lõpetavad ülestõusmispühad järgmisel pühapäeval.