Viktor Trasberg: Eestis pole puudus oskus-, vaid odavtööjõust ({{commentsTotal}})

Eesti tööturu põhiprobleemi olemus peitub majandusstruktuuris – liiga suur hulk töötajaid toodab liiga palju odavaid kaupu ja teenuseid. See omakorda ei võimalda tõsta palka ega olla atraktiivne Euroopa Liidust tulevale tööjõule, märgib Viktor Trasberg Vikerraadio majandusteemalises päevakommentaaris.

Hiljuti avaldas konjunktuuriinstituut ülevaate Eesti majanduse üldisest olukorrast ja lähiaastate väljavaatest. Toodi välja ka ekspertide arvamus praegustest kõige suurematest majandusprobleemidest, millega ettevõtted silmitsi seisavad. Ülim üksmeel valitseb selles, et meie ettevõtluse suurim nõrkus on oskustööjõu puudus. 

Tööjõuprobleem on Eestis olnud juba aastaid. Aga probleemi põhjust ei julgeta paraku välja öelda ning sellest tulenevalt ei saa pakutud lahendused tööturule kuigi palju leevendust tuua.  

Kõigepealt peaksime määratlema, mida tähendab „oskustöötõu puudus“? 

Väidetakse, et töötajaid jääb lihtsalt meie demograafiline seisu tõttu üha vähemaks. See väide aga ei päde, sest Eesti kuulub Euroopa Liitu, mille üks peamine aluspõhimõte on tööjõu vaba liikumine üle riigipiiride. Selles ühtses majandusruumis on 350 miljonit töötajat. Kas sellest siis ei jätku Eesti ettevõtetele?

Olgem ausad – meie tööjõupuuduse tegelik põhjus on madal palk, mitte inimeste arv. Seega ei ole küsimus kvalifitseeritud tööjõu puudumises, vaid eelkõige odava tööjõu puuduses. Kui palk oleks kõrgem, küll oleks siis ka töötajaid.

Paljud ettevõtted püüavad säilitada odaval tööjõul põhinevat ärimudelit, mis on pikka aega olnudki Eesti konkurentsieelis. Selmet minna üle rohkem lisandväärtust ja kõrgemat palka võimaldavale äritegevusele, püütakse odava tööjõu abil kramplikult säilitada olemasolevat majandusmudelit.

Meil on täna ikka veel liiga palju ja liiga odavat tegevust teeninduses, kaubanduses ja tööstussektoris. Odava tööjõu puudus võiks aga olla just see survevahend, mis sunniks meie majandust moderniseeruma ja liikumas suurema digitaliseerumise ning automatiseerumise suunas. Et majandusstruktuur oleks selline, mis võimaldaks teha kallimat tööd väiksema hulga inimestega. 

Kuna odavat Eesti tööjõudu pole, siis kuuleme soovitusi olukorra parandamiseks. Näiteks, et kupatatagu noored ülikoolidest välja hoopis ametikoolidesse õppima n-ö pärisasja ja toodagu sisse odavat tööjõudu väljastpoolt Euroopat. Need ettepanekud näitavad, et probleemi tegelikku olemust ei taheta tunnistada.

Veel kord. Probleemi olemus peitub majandusstruktuuris – liiga suur hulk töötajaid toodab liiga palju odavaid kaupu ja teenuseid. See omakorda ei võimalda tõsta palka ja olla atraktiivne Euroopa Liidust tulevale tööjõule. 

Majandusstruktuuri moderniseerumist mõjutavad loomulikult väga paljud tegurid, näiteks riiklik struktuuri- ja innovatsioonipoliitika, haridus- ja maksusüsteem. Aga ka ettevõtete muutustahe. 

Vaatame välistööjõu kasutamist. Selles raamistikus räägitakse ainult väljastpoolt Euroopa Liitu saabuvast tööjõust, sest Euroopa töötajaid ei suuda meie tööandja reeglina palgata, kuigi puudust neist ei oleks. Väidan, et sellist tööjõudu nagu meile kohe sobiks, pole maailmas tegelikult olemas. See, et sisseränne toob siia kõrge kvaliteediga töötegijaid, kes sujuvalt sobituvad meie olemasolevasse majandusstruktuuri, on puhtakujuline soovmõtlemine.

Tegelik lahendus on välismaalt saabuvad töötegijad ise ette valmistada ja koolitada. Kui Eesti ülikoolid ingliskeelestuvad täna liigagi kiiresti, siis kutseõppesektor pole sisulist rahvusvahelistumist veel alustanudki. Ja ometi on just see haridussektori osa, mis valmistab ette neid töötajaid, kellest täna kõige suurem puudus on.

Kui mitu ametiõppekava on meil täna inglise keeles sadade õppekavade peale kokku? Vaid Valga kutseõppekeskuses on mitu eriala, kus saab ka inglise keeles õppida. Tubli!

Ametikoolid on välja arendanud õppebaasi, mis on vägagi moodne, aga keda pole, on ameti õppijad. Kuid kas me siis peame õpetama hotellindust, kokandust ja metallitööd inglise keeles?  Jah – seda tulebki tegema hakata, kui tahame, et Eesti areneks ning meie tööturule uusi ja oskustega inimesi juurde tuleks. Ingliskeelne ametiõpe võiks olla see atraktiivne pakkumine, mis toob Eestisse uusi noori mujalt maailmast ja sobitab nad meie tööturu vajadustega.

Tunnistan, et see kõik ei ole nii lihtne ning kutseõpetuse osaline ümberkujundamine ingliskeelseks ei ole nii kerge kui kõrghariduse ümberkujundamine. Aga see on tegevus, mis toidab ennast ise ära ja on tegelik lahendus tööjõuprobleemile. Õppeperioodil saaks ametiõppijaid kaasata praktikale ja siduda ettevõtetega kui oma võimalike tulevaste tööandjatega.

Teiselt poolt võiks ingliskeelne ametiõpe olla lausa haridusekspordi allikas, mille väärtusloome võiks olla vägagi tähelepanuväärne. Tooksin siinkohal omapärase näite: me ei tea vist kedagi,  kes sai rikkaks Californias tekkinud kullapalaviku tuules 160 aastat tagasi. Küll aga teame kõik meest nimega Levi Strauss, kes sai rikkaks kullaotsijatele varustuse ja riiete müümisega.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio majandusteemaline kommentaar



Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.
Macron otsib EL-i tööturu reformi plaanile Kesk- ja Ida-Euroopast toetust

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles kolmapäeval, et Euroopa Liidu reeglid, mis puudutavad lähetatud töötajaid, tekitavad rikkamates liikmesriikides ebaõiglast konkurentsi.

"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.