Gümnaasiumide pingereast sisukam oleks kutsekoolidest tööle saamise määr
Avalikus arutelus kõlab sageli tõdemus, et Eestis saab liiga palju inimesi kõrghariduse. Räägime sellest, et tööturul napib oskustöölisi, kes oleksid lõpetanud kutsekooli või rakenduskõrgkooli.
Kutsehariduse rõhutamine Eesti hariduspoliitikas on õigustatud vajadus. Eesti põllumajandus, tööstus, kaubandus ja kodumajandus vajavad üha rohkem õppinud töötajaid ja nende alade kutsehariduslikud õppeasutused omandavad järjest suurema tähtsuse.
Siiski on endiselt üsna tavaline, et noored näevad põhikooli lõpetades ainsa jätkamisvariandina gümnaasiumisse astumist. Sellise olukorrani on viinud asjaolu, et põhikool on gümnaasiumiga nii tugevalt seotud, et kutseharidusele hakkavad mõtlema vaid need õpilased, kes gümnaasiumisse sisse ei saa.
Lisaks mängib siin rolli ka kutsehariduse maine üldiselt. Kui võiks arvata, et enamasti on kutsehariduse halb maine põhjustatud pere ja sõprade arvamusest, siis SA Innove 2013. aastal läbi viidud uuringust selgub, et 59 protsenti negatiivse hinnangu andnuist ei osanud seda hinnangut spetsiifiliste argumentidega põhjendada.
Sama tendents jätkub ka gümnaasiumis, mille lõpetamise eesmärk on sageli ülikoolikatsete edukas läbimine. Gümnaasiumi tegelik eesmärk peaks aga olema laia ja mitmeharulise üldteadmistele põhineva hariduse pakkumine, unustamata seejuures õpilaste individuaalsust, vältides liigset standardimist ja pakkudes võimalust gümnaasiumi lõpetades ise otsustada, mida teha selleks, et järgmine õppe- või kutseperiood edukaks osutuks.
Milline on hea kutseharidus?
Tööandjate jaoks on vastus selge – hea kutseharidus on selline, mis annab tööandjale võimaluse lõpetanu kohe tööle võtta. Sisseastuja jaoks tähendab hea kutseharidus aga võimalust kooli läbimise järgselt erialast tööd leida.
Sõprade ja tuttavate näitel võin öelda, et hea kutseharidus annab püsiva töökoha, kindla sissetuleku, võimaluse edasi õppida ning teha karjääri. Samuti on avatud võimalused õppida ja teha tööd välismaal.
Olles ise lõpetanud gümnaasiumi, võin oma kogemusest öelda, et näiteks pärast õpinguid tööturule sisenda on kutsekooli lõpetanud inimestel oluliselt lihtsam. Eriti siis, kui kandideeritakse oma eriala tööle.
Kutseharidus nähtavaks!
Gümnaasiumide lõpuhinnete põhjal koostatud ja meedias kajastatud koolide edetabel tekitab igal aastal palju ärevust. Palju praktilisem ja sisukam oleks aga hoopis iga-aastane koondstatistika, mis hõlmaks erialasele tööle saamise määra iga kutseõppeasutuse kohta.
See annaks ühest küljest õppurile võimaluse hinnata konkreetse õppeasutuse kvaliteeti või eriala perspektiivikust, teisalt aga oleks see signaal konkreetse valdkonna ja vastava õppeasutuse koostöövõimekusest ning konkreetse valdkonna esindajate soovist oma valdkonna järelkasvu sisuliselt panustada.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Rain Kooli
Allikas: Lugejakiri