Põllumehed on hädas läbirändel olevate hanedega ({{commentsTotal}})

Aina suuremaks muutuvad põllumassiivid meelitavad üha enam Eestis peatuma läbirändel olevaid hanesid. Talunike hinnangul ei korva riiklikud meetmed aga hanede tekitatud kahju ning ei võimalda ka põlde hanede eest piisavalt kaitsta.

Eesti Põllumeeste Keskliidu sõnul kevadeti Eestist läbirändavate hanede põhjustatud probleemid aina süvenevad, mis tähendab, et põhitöö hanedega võitlemisel peavad talunikud ikka ise ära tegema. Näiteks Võrumaal on eraldi tööle võetud inimene, kes sõidab hommikuti läbi traktoriga põllud, et linde minema hirmutada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ega siin väga palju valikuid ei ole. Kui tänavu eriti on taliviljad enam-vähem normaalselt talvitunud ja kui lasta see töö kõik vastu taevast minna, siis sellest on ka kahju," rääkis Jaagumäe talu peremees Mart Timmi.

Põllumeeste Keskliidu kinnitusel on sama häda ees talunikud nii Kesk-, Põhja- kui ka Ida-Eestis.

"Tegelikkuses teevad nad põllumeestele märgatavat kahju, kui nad söövad ära nii rohttaimed, teraviljad ja hävitavad sellega ka saagipotensiaali," selgitas keskliidu president Tõnu Post.

Kui suur on hanede tekitatud kahju Eesti põllumeestele tervikuna, pole veel arvutatud, ent keskkonnaameti andmeil on viimasel kolmel aastal suurenenud nii rändelindude tekitatud kahjude eest välja makstud hüvitise summa kui ka kahjutasu saajate arv.

"Paraku täna on nii, et ega need keskkonnakaitse- ja riigisüsteemid seda põllumehele olulisel määral ei korva ja ka bürokraatia on läinud selleks piisavalt suureks, et põllumehed pahatihti loobuvadki seda bürokraatiat täitmast," tõdes Post.

Hetkel on riigi poolt ettenähtud hüvitis ühele kahjusaajale kuni 3200 eurot aastas. Et selle tõusu pole loota, soovivad talunikud laiemaid võimalusi põldude kaitsmiseks hanede eest.

"Hanede peletamiseks võib põllumees oma põllul ka püssi kasutada. Kogenud inimesed räägivad, et kui see laip ikka põllu peal on, siis nad õige mitu päeva teed sinna ette ei võta," rääkis Mart Timmi.

Keskkonnaameti sõnul ei peeta hea tava kohaselt Euroopas lindudele jahti kevadise rände ajal, mistõttu ei näe nad ka võimalust, et seda saaks lubada.

Toimetaja: Merili Nael



Kaitseminister Jüri Luik ja EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

25 Euroopa riiki käivitas ühise kaitsekoostöö

Esmaspäeval käivitas Euroopa Liit alalise struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO, mille kaudu hakkab 25 liikmesriiki tegema koostööd erinevates kaitseprojektides. Samuti panid liikmesriigid aluse Euroopa Kaitsefondile, millega panustab EL järgmisel eelarveperioodil kaitsevõime arendamisse kuni 10 miljardit eurot.

Nevesis
Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaali autahvel: aasta albumid 2017Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

Bitcoini kaevandamine ületab selle praeguse hinna juures paljude riikide aastast elektrienergia tarvet.

Kas bitcoin muudab planeedi hiiglaslikuks aurusaunaks?

Neljapäeva hommikul purustas kübervaluuta bitcoin järjekordse rekordi. Ühe mündi eest tuli välja käia 16 601 dollarit. Kui bitcoini väärtus peaks kasvama ka edaspidi samas tempos, tõotab sellest saada inimkonna üks kõige suuremaid saasteallikaid.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: