Viktor Trasberg: kes maksab alkoholimakse? ({{commentsTotal}})

Eestis valitseb selge seos: mida madalam tulu, seda suurem on alkoholiga seotud maksukoormus. Seega kasseerib valitsus tulumaksu alandamise madalapalgalistele sisse tarbimismaksude koormuse suurendamine kaudu, tõdeb Tartu ülikooli majandusdotsent Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

Eestis on sageli juttu tulumaksukoormuse jaotusest erinevate tulurühmade lõikes. Maksuteooria eeldab tulumaksu teatavat progresseeruvust, mis tähendab, et suurema tulu saajad panustavad ka riigikassasse suhteliselt rohkem kui väiksematululised.  

Erinevalt isiku tulumaksust on aga tarbimismaksud tavapäraselt regresseeruva iseloomuga. Lihtsas keeles – suhteliselt suurem maksukoormus lasub madalama sissetulekuga inimestel. 

Käsitlen siinkohal alkoholimaksude koormuse jaotumist Eesti tulurühmade lõikes. Tartu ülikool on läbi viinud põhjaliku uuringu alkoholi tarbimisest Balti riikides ning püüdnud leida seoseid tarbimismustri ja tulude vahel. 

Eesti täiskasvanud elanikkonnast 85 protsenti tarbib aasta jooksul mingeid alkohoolseid jooke. Ka Eesti riigieelarvel on alkoholiga erisuhe. Oleme alkoholiaktsiisi osakaalu poolest riigieelarves Euroopa suveräänne liider: meie riigieelarve saab 3 protsenti oma tuludest alkoholiaktsiisist. 

Alkoholiostud moodustavad keskmiselt 2 protsenti pere kulutustest kuus. Kui ostad kangemat kraami, siis maksad aga paratamatult ka tarbimismakse. Alkoholiga seonduvaid makse on mitu, aga teen juttu kahest – alkoholiaktsiisist  ja toote lõpphinnas sisalduvast käibemaksust. 

Olgu rõhutatud, et aktsiiside ja käibemaksu arvutamise alus on täiesti erinev. Aktsiis on niinimetatud ühikuline maks. Alkoholi puhul maksustatakse tinglikult alkoholi sisaldavat mahuühikut, sõltumata selle koguse hinnast. Näiteks sõltumatult sellest, kas vein maksab poes 3 eurot või 300 eurot, sisaldab selle hind ikka sama suure summa aktsiisimaksu.

Erinevalt aktsiisist sõltub käibemaks aga kauba hinnast. 3-eurose veini puhul on see 50 senti, 300 eurose veini puhul aga 50 eurot.

Uuringud näitavad, et alkoholiga seotud maksud on Eesti selgelt regresseeruvad. Suhteliselt suurem maksukoormus lasub madalama palga saajatel. Nii näiteks maksavad alla 800-eurose netotulu saajad keskeltläbi 2 protsenti oma majapidamiskuludest alkoholimaksudeks. Üle 1200 eurot teeniva inimese puhul on see ainult 0.7 protsenti netotuludest.   

Miks on selline maksukoormuse regresseeruvus halb? Nagu öeldud, alkoholimaksud  koormavad madalatululisi suhteliselt rohkem kui kõrgepalgalisi. See mõjutab omakorda tarbimiskulutusi ehk alkoholi kulude tõttu võivad mingid muud vajalikud ostud tegemata jääda. Aga ärgu siis joodagu nii palju!? Tegemist on paraku paljude jaoks sõltuvuskaubaga ning kahjuks käib napsiostmine sageli muude kaupade kokkuhoiu arvelt. 

Kui arvutame korrelatsiooni alkoholimaksude kulu ning inimeste tulude vahel, siis tuleb välja  selge seos: mida madalam tulu, seda suurem on alkoholiga seotud maksukoormus. Huvitav on aga see, et käibemaks on alkoholi puhul suurema regreseeruvusega kui aktsiisid. See tuleneb meie tarbimise struktuurist ja erinevate alkoholitüüpide hinnatasemest. Kõige suurema regresseeruvusega aktsiisimaks tuleb esile õlle puhul; Lätis on selline jook aga viin. 

Lihtsalt öeldes – tulude tõustes ei hakka inimesed rohkem ja kallimat alkoholi tarbima. Või vastupidi – vaesemad inimesed Eestis ostavad liiga palju ja liiga kallist alkoholi. Inimeste alkoholitarbimise muster on välja kujunenud ega sõltu üksüheselt ostuvõimekuse tasemest. 

Kui alkoholimaksude regresseeruvust saab siiski peamiselt hinnata õigluse seisukohalt, siis aktsiismäärade tõus mõjutab otseselt riigirahandust ja maksulaekumisi.   

Tuleb näha selget seost tulumaksuvaba miinimumi tõstmise ja alkoholiaktsiiside tõstmise vahel. Kuigi madalapalgalised võidavad tulumaksu koormuse vähendamisest, toimub tahes-tahtmata nende maksukoormuse tõus alkoholimaksude kaudu. Tulumaksu alandamine kompenseeritakse tarbimismaksude koormuse suurendamise kaudu.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema