ERR.ee kirjutas kolmapäeval, et kauplusekett Coop istub märtsi keskel maha, et leida viise, kuidas päästa kuni kuus Lõuna-Eesti poodi sulgemisest, mille käibed aktsiisitõusude mõjul kasvanud piirikaubanduse tõttu löögi alla on sattunud.

Majandusminister Kadri Simson (KE) leidis valitsuse pressikonverentsil antud kommentaaris, et valitsus on kõik juba teinud, mis võimalik, et väikepoode sulgemisest säästa, mistõttu ei kiirustanud ta lisameetmeid välja pakkuma.

"Piirikaubanduse olemasolu on meile teada. Oleme teinud kõik, et väikepoode säästa lisakulutustest. Valitsus on kehtestanud alkoholipiirangud, aga me säästsime nendest väikepoode," kommenteeris Simson, viitega kauplustele esitatavatele nõuetele, mis näevad ette näiteks alkoholi eraldamist vaheseinaga, mida väikepoes teha ei saaks.

"Samas, iga kauplusekett hindab iga poodi ükshaaval ja valitsusel on siis võimalik vaadata inimeste ostujõudu eelkõige, et lisaks alkoholile oleks olulised kaubaartiklid ka toidukaubad," jäi Simsoni kommentaar napiks.

Rahandusministeeriumi avalike suhete spetsialist Maria Murakas tõdeb, et ministeeriumile on piirikaubandusest tulenevad väikepoodide raskused teada.

"Ettevõtja kujundab oma tegevust alati ise. Kui ta näeb, et rentaablus ei ole ootuspärane, teeb ta vajalikke ümberkorraldusi. Nõustuda ei saa sellega, et riik peab leebe alkoholipoliitika kaudu soosima kõrgemaid või madalamaid marginaale toidukaupadele vmt esmatarvetele," leiab Murakas. "Eesti ei erine selles osas muust maailmast. On riike, kus alkoholi müük tavapoodides on üldse keelatud ning samuti on maapiirkondi, kus tegutseb üks pood, kust saab osta kõike - alates sokkidest, lõpetades alkoholiga. Maapiirkonda rajatakse pood ning valitakse sortiment ikka selle järgi, milline on nõudlus."

Rahandusministeeriumis usutakse, et kolme Balti riigi alkoholiaktsiisid võivad hakata taas ühtlustuma. "Sellele viitab Leedu otsus tõsta lahja alkoholi aktsiisi 2017. aasta 1. märtsist üle saja protsendi ja kange alkoholi aktsiisi ligi 23 protsenti. See annab ka Lätile võimaluse ja põhjenduse alkoholiaktsiisi kavandatust kiiremini tõsta ning rahvatervise edendamiseks rohkem ette võtta, mis omakorda võib ka üle piiri toimuvat kaubandust vähendada," põhjendab Murakas. "Mis puudutab Läti toodete madalamat omahinda, siis seda mõjutavad samuti paljud tegurid, mis Eesti riigist ei sõltu, sealhulgas Läti madalam palgatase."

Ta viitab oma kirjalikus kommentaaris ka rahandusminister Sven Sesteri (IRL) sel nädalal riigikogus tehtud arupärimisele antud vastusele, mis keskendus sulgemisohus väikepoodide olukorrale: "Alkoholi müüki toetavaid maksuerisusi valitsusel kavas kehtestada ei ole," teatas Sester riigikogule.

Kokk: seniste otsuste tagasipööramine on arutamisteema

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (IRL) seevastu näeb vajadust riigi sekkumiseks. Esiotsa on majanduskomisjon otsustanud maapiirkondade jaekettide ehk Coopi, Grossi ja Meie poodide juhid kokku kutsuda. Eelnevalt on kaupmeestel palutud esitada oma ettepanekud olukorra leevendamiseks, sest Kokk on kindel, et majanduskomisjonis arutluse all olnud uus alkoholiseadus mõjutab kindlasti ka kaupluste võimalikku jätkamist.

"Vaadates praegu riigikokku jõudnud kahte seadust, alkoholi- ja tubakaseadust, tuleb arutada, kuidas oleks võimalik neid lahendada sellisena, et Eestimaa väikekauplused jääksid alles maapiirkondades. Mida karmimaid tingimusi me kaupmeestele seame, seda väiksema tõenäosusega nad oma poode maapiirkondades hoiavad lahti," tõdeb Kokk.

Majanduskomisjoni esimees on aktsiisitõusude mõju suhtes kriitiline.

"Ühed otsused on riigikogu seaduseks vastu võtnud, teine pool on see, mida soovitakse seadustada. Milline on olnud mõju nendel seadustel, mis on vastu võetud, on juba näha. Ja kui me karmistame edasi võimalusi teatud tooteid müüa – kas see tekitab veel suuremat kriisi? Siis me ei räägi äkki enam kuuest Coopi poest, vaid me räägime kümnetest ja kümnetest," hoiatab Kokk.

"Kindlasti ei saa riigikogu vastu võtta seadusi, mis lõpuks pärsivad maapiirkondades elamisvõimalusi."

Kokk leiab, et uued aktsiisitõusuplaanid tuleks sisuliselt läbi vaadata.

"Teatud aktsiisitõus on mõistlik, aga kui hinnavahed muutuvad nii suureks, et tasub juba Tallinnast haakata sõitma Valka, siis tasub küsida, kas see on ikka mõistlik. Me peame ikka kogu majandust vaatama tervikuna. Täna kindlasti ka Soome-vaheline turism on üles ehitatud alkoholipoliitikale, ja kui ühel hetkel turistid ei tule enam Eestisse, vaid sõidavad Lätti, siis see mõjutab väga tugevalt meie majandust,” vaatleb Kokk laiemat pilti.

Ta ei välista ka vajadust senised, riigikogus juba vastu võetud aktsiisitõusuotsused ümber vaadata, leides, et kui riigikogu on vastu võtnud otsuseid, mis on riigi majandusele kahjulikud, siis nii seda jätta ei saa, mistõttu tuleb need otsused igal juhul uuesti arutamiseks ette võtta.

"Kindlasti on see arutamisteema. Kas tänane riigikogu seda teeb või mitte, ei saa ma täna öelda, aga kindlasti need arutelud riigikogus saavad olema.”

Majanduskomisjon arutab alkoholiseaduse eelnõu märtsi alguses, kaupmehi oodatakse majanduskomisjoni asja arutama märtsikuu jooksul ning Kokk loodab, et lahendused, mis poode kinnipanemisest säästaks, leitakse.

"Kui kõik need otsused realiseeruvad, siis need poed pannakse kinni. Me loodame, et me suudame teha ikkagi mõistlikke otsuseid ja maapiirkoondades need poed jäävad ikka ales.”