Uuring: Lätist toob alkoholi kõrgema sissetulekuga keskealine Lõuna-Eesti mees ({{commentsTotal}})

{{1487592167000 | amCalendar}}

Konjunktuuriinstituudi uuring kaardistas eestlaste ostuharjumused Läti piiril, millest selgub, et keskmine Lätis ostureisil käiv eestlane on kõrgema palgaga keskealine Lõuna-Eesti mees.

Konjunktuuriinstituudi juhataja Marje Josing selgitas, et piirikaubanduse mõju väljaselgitamiseks valminud uuring on oluline selleks, et mitte langeda pettekujutelma, nagu oleksid eestlased hakanud vähem alkoholi jooma, mida võiks järeldada Eestis müüdud alkoholikoguste langusest. Josing tunnistas, et piirikaubanduse osakaalu väljaselgitamine on kujunenud väga keeruliseks.

Hinnatase nagu Põhjamaades

Eestis müüdava alkoholi hinnatase on neli protsenti üle EL-i keskmise. Kõige kõrgemad alkoholihinnad Euroopas on Norras ja Islandil, mis kumbki ei kuulu EL-i koosseisu. Kõige madalama hinnatasemega on Bulgaaria, Rumeenia.

Paljudes riikides veinile aktsiise polegi, näiteks Austrias ja Itaalias. Ka õlu on Josingu sõnul mitmes riigis saavutanud peaaegu et inimõiguse staatuse, mistõttu need on jäetud aktsiisivabaks.

"Kui me tahtsime Põhjamaaks saada, siis vähemalt selles osas meil lootust on," viitas Josing Eestis müüdava alkoholi kõrgele aktsiisimaksule. "Suvel ootab meid ees hästi raju õlle ja muu lahja alkoholi aktsiisi tõus," tõdes Josing, et võetud suund püsib.

Legaalne müük Eestis arvutatakse bilansimeetodil: võetakse arvesse, palju on Eestis toodetud, palju eksporditud ja palju imporditud. Selle hulka arvestatakse ka laevadel müüdav alkohol.

Soomlaste alkoholiostud Eestist on Josingu sõnul muutumas: vähenemas on lahja alkoholi ostud, kange alkoholi osakaalud on jäänud samaks.

Piirikaubandus on levinud praktika

Josing kinnitas, et Põhja-Euroopas on piirikaubandus väga levinud: taanlased käivad Saksamaal alkoholi ostmas, norrakad Taanis, rootslased Taanis ja ka Ahvenamaal, mis on maksuvaba piirkond, soomlased omakorda Eestis ja ka Lätis.

"Spetsiaalset piirikaubandust meil Lätiga ei ole olnud," kinnitas Josing varasemat praktikat hinnates. Majanduslikult tasuvaks muutus Lätis alkoholi järel käimine 2015. aastal.

Josing tõdes, et Lätis on varimajandus palju levinum kui Eestis, mis on üks põhjusi, miks Läti aktsiisi Eestiga samas tempos tõstnud pole - järsu hinnatõusu korral kasvaks varimajanduse osakaal veelgi.

Josingu sõnul ei selgita aktsiis kogu hinnavahet Lätiga. Lisaks alkoholile on levinuim osta Lätist kaasa toiduaineid, kütust ja ka ehituskaupu.

Enamasti käivad Lätis kaubareisil kõrgema sissetulekuga keskealised mehed Lõuna-Eestist.

Uuringust nähtub, et pooled Eesti elanikud ei plaani Lätti alkoholi ostma minna ning uuesti plaanivad minna vaid need, kes juba on käinud, uusi huvilisi lisandunud ei ole.

Maksulaekumine ületab prognoosi

Uuringu läbi viinud Konjunktuuriinstituudi juhi Marje Josingu hinnangul toob aktsiiside suurenemine ja koos sellega elavnenud piirikaubandus riigieelarvele kokkuvõttes kahju.

"Tundub küll, et maksuraha me oleme lätlastele ära kinkinud. See vajab täpsustamist erinevate metoodikatega, aga puhtalt elanike küsitlemise pinnalt me räägime umbes kaheksast miljonist, mis on meie eelarvesse laekumata jäänud ja Läti eelarvesse tulnud," ütles Josing "Aktuaalsele kaamerale".

Maksu- ja tolliameti andmetel laekus alkoholoaktsiisi möödunud aastal plaanitust rohkemgi. "1,2 protsenti rohkem kui riigieelarves oli prognoositud. Selles mõttes oli laekumine korralik," ütles MTA teabeosakonna juhataja Janek Leis.

Josingu hinnangul tuli ülelaekumine eelkõige lattu varuks ostetud joogi arvelt ning on kahtlane, kas selleks aastaks alkoholiaktsiisist planeeritud summa täis tuleb.

Leisi sõnul käidi toidu- ja ehituskaupu Lätist ostmas varemgi, mistõttu ei saa öelda, et piirikaubandus on tekkinud alles nüüd, lisandunud on vaid alkoholiostud.

Kui järgmisest aastast rakendab uut alkoholipoliitikat ka Soome, võivad põhjanaabrite lahja alkoholi ostud Eestist väheneda soomlaste enda analüüsi põhjal kuni 40 protsenti.

"Kui praegu lahja alkohol üle 4,6-protsendine on müügil ainult alkopoodides, siis need lähevad supermarketitesse. Ja kuna supermarketite juurdehindlus on oluliselt madalam kui alkoholipoes, siis oletatakse, et see toob Soome siseturul kaasa kangema õlle languse ja siis seda enam Eestist palju ei osteta," selgitas Josing.

"See oli soomlaste endi uuring ja see oli hinnang. See on kindlasti üks stsenaarium, mis võib juhtuda," kommenteeris Leis, kes ei usu nii suurt kukkumist.

Uuringu aluseks olev küsitlus viidi läbi möödunud aasta 2. - 23. detsembrini.

Toimetaja: Merilin Pärli, Merili Nael, Mart Linnart

Allikas: ERR



ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised

Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: