Rain Kooli: loomevargus on tavavargusest hullemgi ({{commentsTotal}})

Plagiaat ehk loomevargus pole aktsepteeritav ega õigustatav kusagil – ajakirjanduses, blogides, suhtlusvõrgustikes, luuleõhtul ega teatris, tõdeb Rain Kooli Vikerraadio päevakommentaaris.

Inimelus pole iial põhjust arvata, et nüüd on kõik nähtud ja kogetud ning midagi ootamatut enam vastu ei tule. Isegi kui nii tundub, pole see tõsi. Loodus ja meie kaasinimesed selle osana on lihtsalt nii leidlikud, et me ei suuda iial ette näha kõiki võimalikke tulevikke.

Läinud nädalal õnnestus mul elukestva õppe ühe osana kogeda midagi, mida 26 aasta pikkuse ajakirjanikutee vältel pole seni õnnestunud. Sain ühe koostööprojekti osana avaldamiseks arvamusartikli, mis osutus umbes 40 protsendi ulatuses otseseks plagiaadiks.

Kui te ei tea, mis plagiaat on, siis „Eesti keele seletav sõnaraamat“ aitab. Plagiaat määratletakse selles kui teise isiku loodud teose v. selle osa avaldamine oma nime all, ka võõraste (teaduslike) seisukohtade esitamine nende allikaile viitamata. Lühidalt öeldes loomevargus.

Kuna ühel arvamustoimetajal pole põhjust artiklite autoreid automaatselt varasteks pidada, avaldasin artikli paha aimamata. Läks vaja tähelepanelikku lugejat, kes algallika ingliskeelsest ajakirjandusest välja raalis. Pärast seda ei jäänud muud üle, kui artikkel rahvusringhäälingu veebist kõrvaldada ja lugejatelt vabandust paluda.

Autor saatis mõni aeg hiljem omapoolse vabanduse, mis minu jaoks polnud kuigi veenev: viiteid antud loos kasutatud algartiklitele ma lugu kirjutades juurde ei lisanud, sest tegemist oli blogitekstiga ehk minu mõtisklustega antud teemal blogis.

Et tänapäeval kasutab väga suur hulk inimesi blogide ja suhtlusvõrgustike taolisi sotsiaalmeediakanaleid, kordan igaks juhuks üle ühe lihtsa tõe. See peaks tegelikult olema enesestmõistetav, aga ei ole.

Vargus on vargus on vargus.

Pole vahet, kas te avaldate kellegi teise loodut autorile viitamata oma nime all (ehk teete ennast kellegi teise loodu autoriks) Facebookis, mõnel luuleõhtul, Twitteris, blogis, oma veebilehel, mõnes pisiväljaandes, Sirbis või Postimehe arvamuskülgedel – loomevargus on see nii ehk naa.

Ning ei, vargus ei ole antud kontekstis liiga jõuline väljend. Teise inimese loomingu varastamine ei erine mis tahes muust vargusest. Tegelikult on see isegi hullem, sest jalgratast varastades võtab kurjategija ainult eseme, mis on tihtipeale osa masstoodangust. Loomingut varastades aga midagi ainulaadset, originaalset.

Ja see, et ma varastasin ainult nii, et väga vähesed nägid – või et aga näete, kõik ei ole ju varastatud – on äärmiselt hale vabandus.

See puudutab muuseas ka teist loomevabadust ja autoriõigusi puudutavat juhtumit, millele olen viimasel ajal kõrvalseisjana tunnistajaks olnud – teatrikülastaja tundis ühes lavastuses ära oma hea tuttava, portreeajakirjaniku loomingu, millele näidendi kokku kirjutanu polnud vähimalgi määral viidanud. Aga kuna selle juhtumi käsitlemine on hetkel pooleli, ma sellel praegu pikemalt ei peatuks (kuigi ühel hetkel pean võib-olla sedagi tegema).

Kõik eelnev ei tähenda, et teiste loodut üldse kasutada ei tohi. Kui enda andekus või suutlikkus samani ei küündi, siis ei ole tegelikult keelatud tsiteerida kedagi andekamat ja suutlikumat. Ole lihtsalt inimene ja pane selle andekama ja suutlikuma nimi ka juurde. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: