Viktor Trasberg: Rohkem võõrast raha ({{commentsTotal}})

Eestis räägitakse viimasel ajal muu hulgas riigieelarve „defitsiiti laskmisest“. Valitsus näeb seda kui võimalust majandust kiirendada, opositsiooni sõnade kohaselt on maailmalõpp kohe käes. Aga mis on defitsiit ja mis on riigivõlg?

Eelarvedefitsiit  tähendab olukorda, kus avaliku sektori kulud on suuremad, kui laekub tulu. Selle põhjuseks võivad olla näiteks vead tulude ja kulude prognoosimises või mingid erakorralised sündmused – näiteks ootamatu majanduslangus.

Kui kulud on suuremad kui tulu, siis kaetakse vahe tavaliselt laenamisega. Kui riik laenab defitsiidi katteks, suureneb valitsussektori võlakoormus. Järelikult kujuneb riigi võlasumma eelnevate aastate vältel akumuleerunud eelarvedefitsiidi kogusummana.

Aga! Riigivõlg ei pea olema ainult eelarvedefitsiidi tagajärg, vaid võib kujuneda riigi teadliku poliitika tulemusena. Näiteks kui riiklikke investeeringuid rahastatakse laenuraha abil või majanduskriisi sujuvaks ületamiseks kasutatakse laenu, mitte ei sööda ära seemnevilja, nagu juhtus Eestis hiljutise kriisi ajal.

Seega – riigieelarve võib olla ka tasakaalus, aga riigi laenukoormus siiski kasvada.

Olen seisukohal, et maksusüsteemil, riigieelarvel ja riigivõlal ei ole iseseisvat elu. Tegemist on tehniliste rahanduslike instrumentidega, mitte riigi sümboli või jumalusega. Eesti pikaajaline probleem ongi olnud asjaolu, et mingitest tehnilisest maksuinstrumentidest (nagu näiteks proportsionaalne tulumaks või madal võlakoormus) on tehtud fetiš, mida peab säilitama vaatamata asjaoludele. Kahjuks on selline puuslike kummardamine takistanud riigi arengut ja mõistuspärast majandustsükli juhtimist.

Laenamise puhul on tegemist tehnilise rahandusliku instrumendiga juba neli tuhat aastat. Selle kasutamata jätmine tähendab sisuliselt pangandussektori olemuse eitamist.

Kui suur riigivõla tase on optimaalne? Selline, mis soodustab riigi arengut ega ole samal ajal ühiskonnale koorem. Eurotsoonis peetakse kõrgeimaks lubatavaks võlakoormuseks 60 protsenti SKTst. Eesti riigivõlg on 10 protsenti.

Loomulikult on ülemäärane võlakoormus ühiskonnale koormav ja kulukas. Aga teiselt poolt on asju, mida tehakse ainult laenamise kaudu, kuna see on rahanduslikult efektiivne ja ühiskonna seisukohalt õiglane. Sellised riigivõla kaudu rahastatavad hüvised on näiteks infrastruktuur, relvastuse hankimine või reformide läbiviimine.

Küsimus on ka põlvkondade vahelises kulude jaotumises. Kui tulevaste põlvede heaolu ja kindlus tänu neile investeeringutele suureneb, siis on loomupärane, et need kasusaajad ka osaliselt neid kulutusi katavad. Ehk siis maksavad riigilaenu tagasi.

Seega ei ole küsimus mitte suuremas või väiksemas laenukoormas, vaid kuidas laenuraha kasutatakse. Näiteks Norra on riik, mis ujub rahas ja eelarved tehakse enamasti ülejäägiga. Samas on Norra riigi võlakoorem kolm korda suurem kui Eestil. Norra riik ei pea põhimõtteliselt raha juurde laenama, aga laenuraha kasutamine on lihtsalt rahanduslikult efektiivne.

Riigi laenukoormuse mõõtmine on aga majandusteoreetiliselt mitmepalgelisem kui esialgu näib. Toon esile kaks aspekti – riigivõla seos inflatsiooni ja investeeringutega.

Teatavasti mõjutab riigi võlakoorma suurust nii intressimäär kui ka inflatsiooni tase. Majandusteoreetiliselt on võimalik näidata, et inflatsioon vähendab riigivõla suhtelist koormust.  Ehk siis 'mõõdukas (!) hindade tõus on alati valitsuse sõber, sest aitab odavama rahaga tagasi maksta riigi võlakohustusi.

Teine riigivõla aspekt on seotud raha kasutamise viisiga. Kui laen lihtsalt ära süüakse ehk tõstetakse palka ja toetusi, on raha raisatud. Erinevalt jooksvast kasutamisest võiksid laenurahaga tehtud infrastruktuuri investeeringud aga majandusarengut kiirendada.

Võtame lihtsa näite riigi ja perekonna  erinevustest. Kui majapidamine võtab laenu ja ostab eluaseme, siis on tegemist nullsummaga – on laenukohustus, aga on olemas ka vara ehk eluase. Riigi puhul on olukord eelarve ja riigivõla mõttes teistmoodi: juba rajatud infrastruktuuri või õhutõrjerakettide väärtus riigivõla arvestuses kajastust ei leia. Siin ongi vastuolu – riigivõlg on ühiskonnale kulu, aga selle abil loodud kasvueeldused ja julgeolek arvesse ei tule.

Selline olukord asetab ka uude valgusesse sageli kasutatava fraasi „me ei päranda oma lastele võlakoormat!“ Aga mida siis järeltulevatele põlvedele ikkagi pärandatakse? Ka täna saab küsida – kas veerand sajandit laenamisest loobunud generatsioon on juhtinud majandustsüklit efektiivselt, kas tänasele ja tulevasele põlvkonnale on välja väljaehitatud moodne infrastruktuur  ja kas kaitsevägi on varustatud tõhusa relvastusega?

Lõpetuseks – see jutt ei ole mõeldud mitte valitsusele takkakiitmiseks laenukoormuse suurendamisel, vaid  pööramaks tähelepanu asjaolule, et turumajanduses  tuleb elada turumajanduse reeglite kohaselt. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



kommentaar
Priit Pullerits

Pullerits: Šmigun-Vähi dopingusaaga ei ole saanud ammendavat lõpplahendust

Eelmisel nädalal teatas Rahvusvaheline Olümpiakomitee ROK, et kõik 2006. aasta Torino OM-i järeltestid olid puhtad, mistõttu vabanes dopingukahtlustustest ka kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi. Seda ning teisi hiljutisi dopingujuhtumeid kommenteeris Vikerraadio spordisaatele "Spordipühapäev" Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits.

err.ee intervjuu
kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: