Viktor Trasberg: Rohkem võõrast raha ({{commentsTotal}})

Eestis räägitakse viimasel ajal muu hulgas riigieelarve „defitsiiti laskmisest“. Valitsus näeb seda kui võimalust majandust kiirendada, opositsiooni sõnade kohaselt on maailmalõpp kohe käes. Aga mis on defitsiit ja mis on riigivõlg?

Eelarvedefitsiit  tähendab olukorda, kus avaliku sektori kulud on suuremad, kui laekub tulu. Selle põhjuseks võivad olla näiteks vead tulude ja kulude prognoosimises või mingid erakorralised sündmused – näiteks ootamatu majanduslangus.

Kui kulud on suuremad kui tulu, siis kaetakse vahe tavaliselt laenamisega. Kui riik laenab defitsiidi katteks, suureneb valitsussektori võlakoormus. Järelikult kujuneb riigi võlasumma eelnevate aastate vältel akumuleerunud eelarvedefitsiidi kogusummana.

Aga! Riigivõlg ei pea olema ainult eelarvedefitsiidi tagajärg, vaid võib kujuneda riigi teadliku poliitika tulemusena. Näiteks kui riiklikke investeeringuid rahastatakse laenuraha abil või majanduskriisi sujuvaks ületamiseks kasutatakse laenu, mitte ei sööda ära seemnevilja, nagu juhtus Eestis hiljutise kriisi ajal.

Seega – riigieelarve võib olla ka tasakaalus, aga riigi laenukoormus siiski kasvada.

Olen seisukohal, et maksusüsteemil, riigieelarvel ja riigivõlal ei ole iseseisvat elu. Tegemist on tehniliste rahanduslike instrumentidega, mitte riigi sümboli või jumalusega. Eesti pikaajaline probleem ongi olnud asjaolu, et mingitest tehnilisest maksuinstrumentidest (nagu näiteks proportsionaalne tulumaks või madal võlakoormus) on tehtud fetiš, mida peab säilitama vaatamata asjaoludele. Kahjuks on selline puuslike kummardamine takistanud riigi arengut ja mõistuspärast majandustsükli juhtimist.

Laenamise puhul on tegemist tehnilise rahandusliku instrumendiga juba neli tuhat aastat. Selle kasutamata jätmine tähendab sisuliselt pangandussektori olemuse eitamist.

Kui suur riigivõla tase on optimaalne? Selline, mis soodustab riigi arengut ega ole samal ajal ühiskonnale koorem. Eurotsoonis peetakse kõrgeimaks lubatavaks võlakoormuseks 60 protsenti SKTst. Eesti riigivõlg on 10 protsenti.

Loomulikult on ülemäärane võlakoormus ühiskonnale koormav ja kulukas. Aga teiselt poolt on asju, mida tehakse ainult laenamise kaudu, kuna see on rahanduslikult efektiivne ja ühiskonna seisukohalt õiglane. Sellised riigivõla kaudu rahastatavad hüvised on näiteks infrastruktuur, relvastuse hankimine või reformide läbiviimine.

Küsimus on ka põlvkondade vahelises kulude jaotumises. Kui tulevaste põlvede heaolu ja kindlus tänu neile investeeringutele suureneb, siis on loomupärane, et need kasusaajad ka osaliselt neid kulutusi katavad. Ehk siis maksavad riigilaenu tagasi.

Seega ei ole küsimus mitte suuremas või väiksemas laenukoormas, vaid kuidas laenuraha kasutatakse. Näiteks Norra on riik, mis ujub rahas ja eelarved tehakse enamasti ülejäägiga. Samas on Norra riigi võlakoorem kolm korda suurem kui Eestil. Norra riik ei pea põhimõtteliselt raha juurde laenama, aga laenuraha kasutamine on lihtsalt rahanduslikult efektiivne.

Riigi laenukoormuse mõõtmine on aga majandusteoreetiliselt mitmepalgelisem kui esialgu näib. Toon esile kaks aspekti – riigivõla seos inflatsiooni ja investeeringutega.

Teatavasti mõjutab riigi võlakoorma suurust nii intressimäär kui ka inflatsiooni tase. Majandusteoreetiliselt on võimalik näidata, et inflatsioon vähendab riigivõla suhtelist koormust.  Ehk siis 'mõõdukas (!) hindade tõus on alati valitsuse sõber, sest aitab odavama rahaga tagasi maksta riigi võlakohustusi.

Teine riigivõla aspekt on seotud raha kasutamise viisiga. Kui laen lihtsalt ära süüakse ehk tõstetakse palka ja toetusi, on raha raisatud. Erinevalt jooksvast kasutamisest võiksid laenurahaga tehtud infrastruktuuri investeeringud aga majandusarengut kiirendada.

Võtame lihtsa näite riigi ja perekonna  erinevustest. Kui majapidamine võtab laenu ja ostab eluaseme, siis on tegemist nullsummaga – on laenukohustus, aga on olemas ka vara ehk eluase. Riigi puhul on olukord eelarve ja riigivõla mõttes teistmoodi: juba rajatud infrastruktuuri või õhutõrjerakettide väärtus riigivõla arvestuses kajastust ei leia. Siin ongi vastuolu – riigivõlg on ühiskonnale kulu, aga selle abil loodud kasvueeldused ja julgeolek arvesse ei tule.

Selline olukord asetab ka uude valgusesse sageli kasutatava fraasi „me ei päranda oma lastele võlakoormat!“ Aga mida siis järeltulevatele põlvedele ikkagi pärandatakse? Ka täna saab küsida – kas veerand sajandit laenamisest loobunud generatsioon on juhtinud majandustsüklit efektiivselt, kas tänasele ja tulevasele põlvkonnale on välja väljaehitatud moodne infrastruktuur  ja kas kaitsevägi on varustatud tõhusa relvastusega?

Lõpetuseks – see jutt ei ole mõeldud mitte valitsusele takkakiitmiseks laenukoormuse suurendamisel, vaid  pööramaks tähelepanu asjaolule, et turumajanduses  tuleb elada turumajanduse reeglite kohaselt. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Frank-Walter Steinmeier.Frank-Walter Steinmeier.

OTSE kell 10: Steinmeier peab kõne Eesti ja Saksamaa suhetest

Teisipäeval Eestisse saabunud Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier peab kolmapäeval kõne teemal "Saksamaa ja Eesti – muutlik minevik, ühine tulevik“, millest ERR.ee teeb otseülekande.

USA rahandusminister Steven Mnuchin.USA rahandusminister Steven Mnuchin.
USA kehtestas Vene ja Hiina kodanikele Põhja-Korea tõttu sanktsioonid

USA kehtestas teisipäeval sanktsioonid 16 Hiina ja Venemaa kodanikule ja ettevõttele Põhja-Korea tuumaprogrammi toetamise ja Ühendriikide sanktsioonide eiramise eest.

Therese JohaugTherese Johaug
Spordiarbitraaž pikendas Johaugi dopingukeeldu

Rahvusvaheline Spordiarbitraaž (CAS) otsustas pikendada Norra murdmaasuusataja Therese Johaugi dopingukeeldu, määrates talle 18-kuulise võistluskeelu.

Uuendatud: 12:53 
20. august presidendi Roosiaias20. august presidendi Roosiaias
Galerii: Vaata, kuidas jõudis ETV-sse suurejooneline ülekanne roosiaiast

20. augustil toimus presidendi roosiaias pidulik vastuvõtt, et tähistada Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeva.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.