Sotsiaalkindlustusamet uurib 32 000 euro ulatuses võimalikke arvepettusi ({{commentsTotal}})

Erivajadustega inimestele abivahendeid pakkuvate ettevõtete kevadine arvepettuste skandaal on saanud järje. Kui kevadel räägiti arvepettustest haigekassas, siis nüüd teatas pettustest sotsiaalkindlustusamet, kui tuvastas kontrolli tulemusel ebakõlasid 63 inimesele mõeldud abivahendite tehingutes suurusjärgus 32 000 euro ulatuses.

Meditsiiniseadmete müüjate arvepettused, mis kevadel meedia vahendusel avalikkuseni jõudsid, panid ka sotsiaalkindlustusameti uurima, kas nende poolt hüvitatavate invavahenditega võib olla tehtud samasuguseid pettusi.

Sotsiaalkindlustusamet palus "Aktuaalse kaamera" vahendusel anda endast märku inimestel, kellel on tehingu õigsuses kahtlusi ja inimesed haarasid initsiatiivi. Kokku kontrolliti kaheksa abivahendiettevõtte tehinguid 2016. aasta algusest kuni tänavu 31. märtsini.

"Nelja arve kohta oleme saatnud materjalid politsei- ja piirivalveametisse, ühe osas oleme lõpetanud lepingu ja seitsme osas kaheksast oleme teinud leppetrahvid kogusummas ligi 25 000 eurot ja selle ühe ettevõtte osas tagasinõude ligi 12 000 euro osas," selgitas sotsiaalkindlustusameti sotsiaalteenuste osakonna juhataja Raivo Piiritalo "Aktuaalsele kaamerale".

Konkreetsete ettevõtete nimesid Piiritalo öelda ei soovinud.

"Ma jätaks siin vastamata, aga ma saan öelda täna selle ühe ettevõtte nime, kellega me oleme lepingu lõpetanud ja see on osaühing Rehort."

Piiritalo sõnul sarnanes pettuste skeem sellele, mida kirjeldas kevadel saade "Pealtnägija" haigekassa puhul. Ettevõte näitas sotsiaalkindlustusametile, et ortoosid on konkreetse inimese jaoks valmistatud, tegelikult oli aga tegemist masstoodanguga, mis hinnalt palju odavam.

"Me võrdlesime, mis andmeid on ettevõte sotsiaalkindlustusametile esitanud, arvetega, mis ta meile esitas. Samuti, mida siis tegelikult inimestele müüdi - ehk need pildid ortoosidest, need arved, ja sealt me tõimegi selle ebakõla välja," selgitas Piiritalo meetodit.

Sotsiaalkindlustsuametil on leping kokku 75 ettevõttega, kes tegelevad abivahendite müügi ja rentimisega.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: