Töövõimereformi hammasrataste vahel: sügava puudega naise lugu
ETV saate "Pealtnägija" kolmapäevane lugu rääkis sügava puudega naisest, kellelt ametnikud pensioni ära võtsid, sest arvuti näitas, nagu ta oleks 23 aastat tagasi saadud ajutraumast paranenud.
Oleks see nii, oleks tegu imeparanemisega. Tegelikult tehti otsus puuduliku arvutifaili põhjal ja inimesele keegi otsa ei vaadanud.
Liis elab Tartus koos pensionäridest vanematega ja oli pikki aastaid 100 protsenti töövõimetu. Kuid mullu toimus reform ning töövõime määramisega hakkas tegelema sotsiaalkindlustusameti asemel töötukassa.
Reform puudutab ca 100 000 vähenenud töövõimega täiskasvanut. Kui tänavu augusti lõpus jõudis järg Liisini, käis ta töötukassas kohal ja täitis ligi 90-leheküljelise küsimustiku.
Töötukassas ei ole eraldi arste, vaid materjal läks edasi lepingulisele partnerile, Liis puhul osaühingule Dorpat Tervis ekspertarvamuseks. Neile avati ka Liisi digilugu.
Pärast kõike seda teatas töötukassa ootamatult, et naine on osaliselt töövõimeline. "See on rumalus. See on kõige suurem idiootsus," kommenteeris Liis.
Otsusega võeti Liisilt pension ja asendati töövõimetoetusega. Liis pidanuks justkui hakkama käima töötukassas vabu tööotsi vaatamas.
23-aastase staažiga perearst Eva Loskit, kelle nimistus on kokku 1919 inimest, sh Liis, räägib harvanähtava otsekohesusega tervishoiubürokraatia jaburusest.
Liis on üks kolmest tema patsiendist, kes sama moodi otsa vaatamata puudest ilma jäid. Arsti abiga vaidlustas Liis Töötukassa otsuse.
"Need on minu patsiendid ja ma arstina olen andnud tegelikult vande teha parima oma patsientide jaoks. Need konkreetsed inimesed, ma tunnen neid, tunnen nende peresid, ma olen olnud nende muredega palju aastaid ja ma ei taha neid üksi jätta," rääkis perearst.
"Pealtnägija" huvi mõjus nagu võluvits ja loetud päevadega vaatas töötukassa Liisi paberid läbi ja taastas endise staatuse.
Kui pikk jutt kokku võtta, väidab töötukassa, et Liisi digiloos polnud piisavalt andmeid ja seisundi tõsidusest saadi aru alles siis, kui perearst seda oluliselt täiendas.
"Nendest esialgsetest andmetest ei tulnud ja ka terviseandmetest ei tulnud esialgu välja see, et inimene vajab igapäevaselt teise inimese kõrvalabi ja ta ei suuda iseseisvalt toime tulla," rääkis haigekassa juhatuse liige Pille Liimal.
Liisiga juhtunu on üks paljuräägitud töövõimereformi kurioosum ja Liis on tegelikult üks paljudest. Töötukassa tegi tänavu üle 37 500 otsuse, millest vaidlustati üle 2000.
Septembri lõpu seisuga on neist lahendatud 1700 juhtu, kus muudeti kolmandik ehk 535 otsust, sh Liisi oma.
Toimetaja: Priit Luts