Täiskohaga õpetajaametit pidav naine (nimi toimetusele teada) põeb kroonilist haigust, mille tõttu on talle määratud osaline töövõime ning töövõimetoetus. Möödunud suvel tabas teda aga üllatus, kui pärast korraga mitme kuu eest puhkuseraha saamist jäeti ta ühel kuul toetusest ilma.

"Tuli välja, et ma olen tohutult rikas, nagu õpetajad aastas korra ikka," rääkis pedagoog ERR-ile. "Ma ei hakka hetkel rääkima sellest, et reformi tulemusena hakkasin ma vähem raha saama, tühja sellest, aga tühine ei ole minu jaoks see, et ma ei oska isegi ette näha, millal mulle lihtsalt pensioni ei maksta".

Sarnane asi kordus tänavu jaanuaris, sest novembris oli palgaga koos talle üle kantud nii preemia- kui puhkuseraha, mis kasvatas kuusissetuleku taas ettenähtust suuremaks.

"Seda ma töötukassaga sõlmitud lepingust ei suutnud üldse välja lugeda, et kui mul ühe kuu lõikes on suurem tulu - preemiate või puhkuserahade tõttu, mitte seepärast, et mul näiteks palka tõstetaks - siis jäetakse toetus lihtsalt kommentaarideta maksmata," tõdes õpetaja.

Toetuste jagamise viis ei soosi tööalast arengut

Töövõimereformi põhjenduseks nimetab sotsiaalministeerium vähenenud töövõimega inimeste täisväärtusliku elu toetamist, et aidata neil leida töö ja tööl püsida.

Kõnealune õpetaja ei ole aga kogenud, et reform tema tööalast arengut soodustaks. Selles ametis on karjääris edenemiseks üks loogilisemaid radu, et ainetundidele lisandub klassijuhatajatöö, mis toob ka palgalisa. Pedagoog on aga arvutanud, et kui liita tema õpetajapalgale klassijuhatamise eest ette nähtud lisatasu, oleks tema kogusissetulek nii suur, et toetusrahale ta enam ei kvalifitseeruks.

Samas jääks saadav kuusissetulek sadakonna euro võrra väiksemaks kui summa, mis laekuks ilma klassijuhatajatööta edasi töövõimetoetust saades. Seega sisuliselt ei tasu tal lisatöö suunas pürgida, sest sissetulek kahaneks.

"See ei ole minu jaoks niisama kommiraha, vaid ma reaalselt kasutan seda enda tervise heaks - ravimid, arstid," selgitas ta, tõdedes, et süsteem on tema silmis absurdne.

Puhkuse eel tuleb paberipakiga töötukassas käia

Sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht Arne Kailas ütles ERR-ile, et kui inimesele makstakse korraga puhkuse- ja töötasu ning saadud summa on kokku üle 1063,90 euro ehk töövõimetoetuse 90-kordse päevamäära, millest alates hakkab töövõimetoetus vähenema, võib ta töötukassast taotleda töövõimetoetuse ümberarvutamist.

"See on vajalik, kui kogu puhkus langeb ühele või mitmele järjestikusele kuule ning puhkusetasu saab inimene erinevalt ajast, kui oleks saanud sama perioodi eest töötasu, näiteks kui inimesele makstakse jaanuari lõpus ette veebruarikuu puhkusetasu," selgitas Kailas.

"Ümberarvutamiseks on vaja esitada töötukassale avaldus koos tööandja tõendiga, kus on kirjas tehtud väljamaksete kuupäevad, väljamaksete sisu -töötasu ja puhkusetasu - ning puhkuse aeg - algus- ja lõpukuupäev," lisas ta.

Küsimusele, kas on mõistlik, et pika suvepuhkusega õpetajad, kes saavad ühtlasi töövõimetoetust, jäävadki igal suvel puhkuseraha saamise järel automaatselt toetusest ilma ja peavad igal aastal ümberarvutamist taotlema, vastas sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Oskar Lepik, et töövõimetoetuse arvutamisel kontrollib inimese sissetulekuid esimese asjana töötukassa automatiseeritud süsteem.

Automaatsüsteem nüansse ei erista

Tööandja poolt maksuametile esitatavates andmetes ei eristata, millistest osadest sissetulek koosneb.

"Töövõimetoetuse ümberarvutamiseks on vaja, et töötukassa menetleja kontrolliks need andmed ja inimese esitatud taotluse üle ning teeks vastava otsuse. Põhimõtteliselt on inimesel võimalik ette teatada, et selline olukord on tulemas – ka selleks on vaja tööandja tõendit ning esitada muud vajalikud andmed toetuse ümberarvutamiseks," rääkis Lepik.

Ta lisas, et töövõimetoetuse maksete ümberarvutused tehakse siiski alati pärast tööandja tõendil näidatud kuude sissetulekute laekumist maksuametist töötukassa infosüsteemidesse ning pärast vajalike summade võrdlemist töötukassa poolt.

Kui ümberarvutus osutub inimesele kahjulikuks, töötukassa töövõimetoetuse maksete ümberarvutust ei tee.

Haiguslehel olles on sissetulek suurem

Teise suure küsitavusena rääkis õpetaja ERR-ile sellest, et uue süsteemi järgi on tal majanduslikult mõttekam igas kuus nädal aega haiguslehel olla - nii oleks palgast, haigushüvitisest ja töövõimetoetusest saadav summa kokku suurem kui lihtsalt kuu aega tööl käies.

"Minu jaoks on tööl käimine sageli väga suur eneseületus ja ma väga hea meelega võtaks umbes iga kuu mingiks perioodiks haiguslehe, aga ma näen kurja vaeva ja pingutan väga, et mu tööandja ei peaks minu pärast kannatama. Mis seal salata, ka see pension on motivatsioon. Praeguse uue seisuga aga enam ei ole," tõdes ta.

Arne Kailas sotsiaalministeeriumist märkis, et sellele juhtumile on keeruline täpsemaid andmeid teadmata hinnangut anda.

"Töövõimereform on mahukas ja paljusid inimesi puudutav uuendus: vähenenud töövõimega inimesi on Eestis ligi 100 000, neile lisanduvad tööandjad ning need, keda reform puudutab kaudsemalt, nagu sugulased, omastehooldajad jt. Nagu inimesed, on ka lahendused ja olukorrad erinevad ning antud juhul võib tegemist olla üksikjuhtumiga," lausus ta.

Kailas lisas, et kitsaskohtade ilmnemisel on ministeeriumil valmisolek olukorda analüüsida ja vajadusel leida sobivam lahendus.

"Oluline on see, et vähenenud töövõimega inimestele antakse võimalus eneseteostuseks ning iseseisvaks toimetulekuks," sõnas Kailas.