Eesistumise suurim võit: ELi riigid leppisid kokku lähetatud töötajate osas ({{commentsTotal}})

{{1508760660000 | amCalendar}}

Euroopa Liidu liikmesriigid jõudsid peale 14 tundi kestnud sotsiaalministrite nõukogu (EPSCO) läbirääkimisi kokkuleppele Euroopat lõhestanud lähetatud töötajate direktiivis. Seda võib pidada Eesti eesistumise suurimaks töövõiduks, kuivõrd Eesti ametnikud suutsid erinevate riikidega läbi rääkides jõuda kompromissini, mis sobis suuremale osale liikmesriikidest.

"See on kindlalt olnud päev täis raskeid, kuid kahtlemata hädavajalikke läbirääkimisi terve Euroopa Liidu tuleviku heaks," sõnas minister Ossinovski öösel toimunud pressikonverentsil peale kohtumist.

Kokkulepe tagab edaspidi võrdse tasu võrdse töö eest samas asukohas. Täpsemalt piirab see idaeurooplaste ja Visegradi riikide senist võimalust osutada teenust Lääne- ja Kesk-Euroopa riikides, näiteks Prantsusmaal, soodsamalt kui kohalikud ettevõtted. Praegu kehtivad lähetatud töötajatele kodumaised maksud ja sotsiaalkindlustus, mis teeb nende palkamise kohalikust tööjõust odavamaks. Rikkamad riigid on seda pidanud sotsiaalseks dumpinguks ja tööturu solkimiseks, samas kui vaesemad riigid näevad piirangutes riiklikku protektsionismi.

Liikmesriigid täieliku kompromissini ei jõudnud ning otsust ei toetanud lõpuks Läti, Leedu, Ungari ja Poola. Seisukohta ei võtnud Suurbritannia, Iirimaa ja Horvaatia. Kõige jõulisemalt soovisid lähetatud töötajate töötingimuste muutmist Prantsusmaa, Saksamaa, Austria ja Beneluxi riigid.

Eesti ettevõtjad on pidanud eelnõu kahjulikuks, kuna nad leiavad, et kõrgemate töötasude ja lisahüvede eest maksmine, mida näeb ette paljude sihtriikide tööõigus, pärsib nende konkurentsivõimet.

Brüsseli ametnikud on selgitanud, et eesistujana pole võimalik oma huvide eest seista ning Eestil poleks olnud võimalik direktiivi vastu hääletada. ERRile teadaolevalt on valitsuse viimane seisukoht aga pigem eelnõu toetav ning n-ö punaseks jooneks oli transiidieelnõu, mis jäi lähetatud töötajate kokkuleppest välja ning mida hakkavad eraldi arutama transpordiministrid. Seega oleks praegune valitsus ilmselt eelnõu toetanud, kui Eesti poleks eesistuja.

Kolm detaili

Nõukogu arutelu keskendus esmaspäeval kolmele alles jäänud vaidlusküsimusele. Neist olulisimaks oli lähetuse pikkus, peale mida hakkab töötaja alluma kodukoha tööseaduste asemel selle riigi seadustele, kuhu ta on lähetatud.

Esmaspäeval jõudsid liikmesriigid kokkuleppele, et see periood saab uue direktiivi järgi olema 12 kuud. Esialgne ettepanek nägi ette, et see juhtub peale 24 kuud, kuid Kesk-Euroopa riigid eesotsas Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga nõudsid karmimat lähenemist. Kompromissina jääb võimalus teenusepakkuja soovil pikendada lähetust kuue kuu võrra.

Teiseks vaidlusküsimuseks oli maanteetranspordisektori käsitlemine lähetatud töötajate direktiivis. Maanteetransport jäeti praeguse kokkuleppega puutumata, kuna see tekitas riikides liiga suuri erimeelsusi. Mobiilsuspaketti ja lähetatud veoautojuhtide küsimusi hakkavad lahendama transpordiministrid, seega esmaspäeval kokku lepitud direktiiv neid veel ei puuduta.

Kolmandaks vaidlusküsimuseks oli muudetud direktiivi vastuvõtmise ja rakendamise aeg. Direktiivi ülevõtmise aeg on kolm aastat peale lõplikku kokkulepet ja rakendada tuleb see nelja aasta pärast.

Osaline kokkulepe leiti sotsiaalkindlustuse süsteemide koordineerimises. See kokkulepe täpsustab, millises riigis peab töötaja maksma sotsiaalkindlustusmaksu, kui ta osutab lähetatuna teenust teises liikmesriigis.

Mitu kuud kompromisside otsimist

Lähetatud töötajate direktiiv on olnud väga suur väljakutse Eestile eesistujana, kes on püüdnud liikmesriikide lõhet mitu kuud mingil moel ületada - just seepärast võibki kokkuleppele jõudmist pidada eesistumise võiduks, olgugi et selle sisu osas leidub lahkarvamusi.

Kuigi lähetatud töötajaid on Euroopa Liidu üldises tööjõus üsna vähe, on sellest saanud poliitiliselt tundlik sümbolküsimus, mis on löönud eri leeridesse rikkamad ja vaesemad riigid. Seejuures on teema äärmiselt oluline Prantsusmaa presidendile Emmanuel Macronile, kes püüab kodumaal viia läbi rasket majandusreformi ning soovib oma valijatele näidata, et seisab nende huvide eest ka Euroopa Liidus.

"Kompromiss on tasakaalustatud. See näitab, et eurooplastena suudame kokku tulla, istuda ühe laua taga, vaadata otsa vastandlikele vaadetele ja jõuda õiglasele kokkuleppele," sõnas peale kohtumist Euroopa Komisjoni tööhõive ja sotsiaalküsimuste volinik Marianne Thyssen.

Minister Ossinovski tunnustas pressikonverentsil liikmesriikide erimeelsustele lahendusi otsinud ametnikke: "Ma soovin tänada Eesti meeskonda nende silmapaistvate jõupingutuste eest, eriti Carita Rammust, Helena Hintot, Leili Eenlod ja Katrin Juhandit nende üleinimlike jõupingutuste eest failide viljaka lõpuni toomisel. Ning muidugi meie suursaadikut Clyde Kulli tema imeliste ponnistuste eest, mis võimaldasid meil jõuda kokkuleppele, milleni me lõpuks jõudsime."

Edasi hakkab Eesti pidama eesistujana läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga, kellega tuleb direktiivi vastuvõtmiseks jõuda samuti kokkuleppele.

Tsenter versus perifeeria

Veel esmaspäeva õhtul polnud terve päeva kestnud vaidlustele lõppu näha. Kokkuleppe leidmisel pole küsimus niivõrd Ida ja Lääne, uute ja vanade liikmesriikide vastanduses nagu rändekriisis ja paljudes teistes küsimustes, vaid lõhe jookseb pigem Kesk-Euroopa ja Euroopa Liidu piiripealsete liikmesriikide vahel.

Kesk-Euroopa riigid olid Prantsusmaa eestvedamisel koondunud väga jõuliselt blokki, kus nõudsid, et lähetatud töötajad peaksid 12 kuu möödudes alluma tööturu reeglitele, mis valitsevad sihtriigis. Hispaania, Portugal ja Iirimaa olid joondunud pigem Visegradi riikide taha - peamiselt kaugsõiduveokite juhte puudutavate regulatsioonide pärast.

Kokkuleppe saavutamise tegi võrreldes varasemaga lihtsamaks, et läbirääkimiste käigus otsustati transpordisektorit käsitleda lähetatud töötajate direktiivist eraldi.

Toimetaja: Anette Parksepp



uudised
uudised
Aivar Sõerd

Aivar Sõerd pakub: eestlaste viinaralli Lätti siiski jätkub

Endine rahandusminister, Reformierakonda kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Aivar Sõerd leiab, et valitsuse otsus alkoholiaktsiisi vähendada tähendab siiski piirikaubanduse jätkumist. Sama meelt on rahanduskomisjoni vabaerakondlasest liige Andres Ammas.

Jelena Gorbatšova

TTÜ naisteadlane vallutab NASAs kosmost, Weekend festivalil aitab politseid

Jelena Gorbatšova on noor Eesti teadlane, kes istus septembrikuu esimesel päeval lennukisse ja sõitis Ameerikasse, et veeta seal Fulbright Scholar programmi stipendiumiga akadeemiline aasta NASA-s. Seal tehtud teadustöö aitab aga igapäevaselt kaasa politsei tööle – näiteks Weekend festivalil tuvastas politsei tema välja töötatud narkootiliste ainete analüsaatoriga narkojoovet.

Mõju edetabel: kellele ja milleks?
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: