Spordiseaduse muudatustega karmistatakse dopinguga seotud karistusi
Spordiseaduse muutmisega muutuvad dopingukuriteoks ka dopingu kasutamisele kallutamine, dopinguainete toimetamine üle riigipiiri, selle vahendamine, turustamine jpm. Kehtiva korra järgi on karistatav vaid dopingu kasutamisele kallutamine kui kasutatakse ravimit.
Kultuuriminister Tõnis Lukas esitab neljapäeval valitsusele spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega täiendatakse karistusseadustiku dopingukuritegude sätet.
Seadusemuudatusega loetakse dopingukuriteoks aine või meetodi määramist, kasutamisele kallutamist, samuti abistamist ja ainete toimetamist üle riigipiiri või tootmist, valmistamist, turustamist, vahendamist või edasiandmist.
"Eelnõu annab üheselt mõistetava hinnangu, et dopingul ei ole spordis kohta. Kaitseme eelkõige sportlasi. Kriminaliseerime dopinguainete omamise ja vahendamise, dopingu tarvitamisele kallutamise, vähendades seega välist survet, mis võib mõjutada sportlast. Sportlane saab keelatud vahendite tarvitamisel võistluskeelu näol karistuse niikuinii. Loodame, et karmistuvad karistused hoiavad ära võimalikud dopingukuriteod tulevikus," selgitas kultuuriminister Tõnis Lukas.
Eelnõuga luuakse spordivõistlustega manipuleerimise vastu võitlemiseks kontaktpunkt, mis koolitab ja teavitab asjaomaseid organisatsioone spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse osas. Neid ülesandeid hakkab ellu viima Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA.
Muudatuste seas on ka viimastel aastatel palju kõneainet pakkunud sportlaste stipendiumi ja toetuse regulatsioon.
Eelnõu järgi seatakse sporditegevusega seotud stipendiumi maksmisele aastane piirmäär, mis on 12-kordne töötasu alammäär. See korrastab senist stipendiumide maksmise korraldust, sest praktikas makstakse maksuvabasid stipendiume ka sportlastele, kellega ollakse töösuhtes. Sellisel juhul ei maksta riiklikke makse ning sportlasel puuduvad ka sotsiaalsed garantiid.
Kuna stipendiumile piirmäära sätestamine toob kaasa sportlastega töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu sõlmimise, siis tehakse sportlastele mõned erisused ka praegu kehtivas töölepingu seaduses ning täiesti uue toetusliigina võetakse kasutusele sportlasetoetus.
Seadusemuudatusega lisatakse Eesti spordiregistri koosseisu sporditulemuste alamandmekogu, kuhu kogutakse Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemused. Andmebaas on oluline tööriist avaliku raha jagamisel ning spordipoliitiliste otsuste tegemisel. Harrastusspordi ega liikumisharrastuse võistluste tulemusi andmebaasi ei koguta.
Eelnõu on kavandatud jõustuma 2020. aasta 1. veebruaril.
Toimetaja: ERR