Liisa-Ly Pakosta: jõulud, kirik, kingitused ja kool
Soome meedias oli juttu sellest, et sealsete koolide jõulukogunemisi ei korraldata enam kirikutes. Igaks juhuks ütlen võimaliku, sotsiaalmeedias juba leiduva ärevuse leviku ennetamiseks, et Eestis on koolide riikliku õppekava välised üritused osalemiseks vabatahtlikud ja ka korralduse osas koolide endi otsustada, kirjutab, kirjutab Liisa-Ly Pakosta
Lihtsustatult öeldes tähendab eelnev seda, et koolides on riikliku õppekava täitmiseks mõeldud üritused (näiteks kultuuriloo või usundiloo tunni raames kirikuga tutvumine, sellest arutluse, referaadi kirjutamine, õppevideo koostamine jmt, võib-olla ka muusikatunni raames mõne kirikukontserdi kuulamine) ka õppekava osana võimalikud.
Vabatahtlikud lisategevused
Kooli õppekava pannakse kokku riikliku õppekava alusel ja kooli õppekava täitmine on üldjuhul õpilasele kohustuslik.
Lisaks korraldavad koolid ka laialdaselt vabatahtlikke lisategevusi, mis kahtlemata rikastavad noore inimese arenguteed. Selle alla käivad näiteks ka koolide koristustalgud, jõulujumalateenistused, kanuumatkad, filmifestivalid jpmt.
Kui keegi on ateist, siis see ei takista tal tutvumast kultuuriloo või usundiloo tunnis erinevate arhitektuuristiilidega, erinevate usunditega või ka analüüsida heli erinevat kõla eri tüüpi hoonetes (kirikust koolisaalini). Ühesõnaga, see ei takista rahulikult omandada teavet meid ümbrtsevast maailmast ja selle rikkusest.
Küll aga ei pea ateist või mõne muu usutunnistuse järgija osalema kooli õppekavavälistes üritustes, nii nagu ei pea osalema ka nädalavahetusel kooli poolt korraldataval kanuumatkal, kuid samal ajal on koolil õigus noore inimese arengu rikastamiseks neid ja veel laia valikut õppekavaväliseid üritusi korraldada. Kohapealne otsustusõigus on siin tõesti väga lai.
Jõulukingitused
Jõuluteemas paneksin hoopis mõnele Eesti haridusasutustele südamele ikka hästi läbi mõelda see kinkide teema.
Siiamaani mõtlen valuga ühe lapsevanema kirjale, kes oli mures, et lasteaias hääletasid vanemad selle poolt, et laste kodune jõulukink tuuakse ka lasteaiapoolse kommikoti juurde rühma jõulupeole.
Vaesema pere vanemad olid väga mures, sest eelmiselgi aastal olnud samasugune asi tõi palju kurvastust - osad lapsed said ju väga uhked kingid, teised palju vähem atraktiivsed, ja oh seda väikse lootusrikka südame kurvastust siis.
Esiteks ei tohiks õpetajad lasta sellise hääletuseni üldse minnagi. Või vähemalt nähes argumenteeritud vastuhääli, peaksid nad peatama sellise tegevuse, mis osasid lapsi väga kurvaks teeb.
Teiseks on kingiteema mõtestamine ju tavaline pedagoogiline väljakutse - väga toredad on olnud lahendused, kus komme ei antagi ja lasteaed ise ostab raamatud, mida siis terve järgmine poolaasta ühiselt tudeeritakse. Enamikud pedagoogid just selliseid suurepäraseid lahendusi välja mõtlevad ja teevadki, lihtsalt mõni muretilk kukub rõõmupatta ka.
Toimetaja: Kaupo Meiel