Valitsuse plaan: enne minister Järvikut läheb kantsler Lemetti
Maaeluminister Mart Järvik lahkub ametist järgmisel nädalal. Aga nähtavasti mitte üksinda. Ta tahab tõmmata kaasa kantsler Illar Lemetti, kelle vabastamine on osa plaanist, et EKRE nõustuks enda kolmanda ministri vahetamisega.
See on põhjus, miks minister Järvik sai Tallinna vanalinnas, Laia tänava ministeeriumimajas sahtlite tühjendamiseks ajapikendust, kuigi riigisekretär Taimar Peterkopi komisjoni neljapäeval valminud raport andis tema tegevusele kriitilise hinnangu.
Peaminister Jüri Ratas lükkas otsustamise uude nädalasse sõnadega, et soovib järgnevate päevade jooksul Peterkopi 20-leheküljelise raporti läbi töötada ja konsulteerida teiste valitsuserakondade juhtidega.
Tegelikult on ebapädevuse ja ebatõeste sõnumitega nii meedia kui ka Keskerakonna ja Isamaa juhtide meelepaha alla sattunud Järviku lahkumine sama hästi kui otsustatud.
Aga EKRE juhid vajavad süüdlast. Süüdlase nimi ei saa olla minister Järvik. Ent selleks sobib maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti. Tema saatis ajakirjandusele enda selgituse ja ministeeriumi kirjavahetuse, mis näitasid, et minister Järvik ei ole käitunud ministrile kohaselt. Seda kinnitas neljapäeva õhtul "Esimeses stuudios" EKRE esimees Mart Helme, kellele on probleemiks, et Lemetti ei pöördunud enda arvates minister Järviku seadusevastast tegevust nähes õiguskaitseorganite poole, vaid suhtles ajakirjandusega.
Kantsler Lemetti on EKRE-le liiga iseseisva ja liiga tugeva selgrooga riigiametniku kehastus.
Kui kümme päeva tagasi üritas peaminister Ratas teha Järvikule selgeks, et too peaks ise ministri ametist lahkuma, puikles Järvik vastu. Veel enam, ta kirjutas sotsiaalmeedias peaministri suhtes solvavalt, et kõik küsimused, mida Ratas talt küsis, olid selgelt äratuntavad – need olid koostatud kantsler Illar Lemetti poolt.
Ja veel enam, ise lahkumislävel seistes, saatis Järvik valitsusele ettepaneku kantsler Lemetti vabastamiseks põhjusel, et ministri ja kantsleri koostöö ei laabu.
Sama tahavad ka EKRE juhid. Kui minister Järvik lahkuks ametist nii, et kantsler Lemetti ei ole vabastatud, siis hakkaks kantslerile tiksuma uus – seadusest tulenev – kuue kuu pikkune periood, mille jooksul ei saa teda ametist lahti teha. Selle sätte eesmärk on vältida või vähemalt vähendada valitsuse ja ministri vahetuse järel ametnikkonna politiseerimise võimalust. EKRE juhid tahavad koos uue maaeluministriga panna ametisse ka uue maaeluministeeriumi kantsleri.
Võimalik, et juba esmaspäeval toimub valitsuse erakorraline istung, kus ministrid arutavad kantsler Lemetti vabastamist. Enne on tal aga õigus esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Saab näha, kas neil on mingi tähendus, või kõik on koalitsioonierakondade juhtide poolt ette otsustatud ja plaani B keegi arutama ei hakkagi.
Kantsler Lemetti tulevikku arutades annab Jüri Ratase valitsus vastuse kogu Eesti avalikule teenistusele, et milline on tippametniku võimalus jääda iseseisvaks olukorras, kus ta näeb, et tema arvates käitub poliitiline minister hämarate motiividega või avalikkust eksitades.
Minister Mart Järvik aga kinnitas ka pärast riigisekretär Peterkopi raporti läbilugemist, et ei näe mingit põhjust tagasi astumiseks ja seda veel vabatahtlikult. Ka EKRE esimees Mart Helme arvas, et maaeluminister ei astu tagasi.
Mida see tähendab? Et Järvik jääb ametisse?
Ei. Lihtsalt seaduse järgi on nii, et kui minister lahkub ise, siis ta lahkumishüvitist ei saa. Aga kui ministri vabastamise ettepaneku viib presidendile peaminister enda algatusel, saab vallandatud minister kompensatsiooniks poole aasta palga. See on veidi rohkem kui 30 000 eurot.
Sellepärast Mart Järvik vabatahtlikult ei lahkugi.
Ahjaa, aga mis saab EKRE aseesimehe Martin Helme lubadusest, et kui peaminister Ratas otsustab Järviku tagandada, "siis meil ei ole enam valitsust"?
Mitte midagi ei saa. EKRE tahab jääda valitsusse.
Toimetaja: Anvar Samost