Toomas Peterson: uus maksusüsteem - milleks ja kellele? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Toomas Peterson
Toomas Peterson Autor/allikas: Tiit Blaat

Kui püüame luua riigi elanikele õiglast ja riigile jätkusuutlikku maksusüsteemi, peame arvestama maailmas toimuvate protsessidega, kirjutab Toomas Peterson.

Aeg-ajalt meenub meile, et riigid ja nende ühendused rajanevad paljuski maksudel. Riigid on oma olemasoluks ja võimalikuks arenguks veennud elanikke, et eesmärkide täitmiseks tuleb ühel või teisel viisil koguda makse, tänapäeval rahas. Maksusüsteemid ja maksmise kohustus läbib ühiskondi nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt.

Juba 18. sajandil sõnastas meie praegusi kogukondi lõpmatuseni näiva kasvuni tõukava kapitalismi vaimne isa Adam Smith oma teoses "Uurimus riikide rikkuse iseloomust ja põhjustest" tänapäevalgi akuutsetena kõlavad maksunduse põhimõtted.

Näiteks sisalduvad seal ideed, et iga riigi alamad peaksid andma riigivõimu toetuseks panuse, mis on võimalikult täpses vastavuses nende võimalustega, et maks, mida iga üksikisik on kohustatud maksma, peab olema selgelt kindlaks määratud, mitte abstraktne, et iga maks tuleb sisse nõuda sellisel ajal või sellisel viisil, et maksumaksjal oleks seda kõige mugavam on maksta.

Tuleviku loomine

Aastatuhandeid oleme siinmail pidanud võitlusi iseenda, ümbritseva keskkonna ja väliste vaenlastega. Valdavalt edukalt, mõnikord edutult, aga oleme jäänud kestma.

Nüüd, pärast turumajanduse esialgset ülesehitamist võime täheldada rahva mõningast rahulolematust oma staatuse määramisel ning tuleviku sihtide määratlemisel. Reljeefselt väljendus see riigikogu viimatistel valimistel, kui suure parlamendi esindatuse sai erakond, mille valijad olid siiani olnud varjusurmas.

Kui püüame luua elanikele õiglast ja riigile jätkusuutlikku maksusüsteemi, peame arvestama maailmas toimuvate protsessidega. Maailma majandus on viimastel aastatel kiiresti muutumas. Üha enam suurenevad protektsionistlikud vastuolud USA, Euroopa Liidu, Hiina vahel. Tänu demograafilistele trendidele ja maavarade olemasolule hakkavad tõusma Aafrika ja Lähis-Ida riigid.

Globaliseeruv majandus, tehnoloogiate areng, uute energiaallikate kasutusele võtmine ja uus kliimapoliitika muudavad tarbimisstruktuuri, töökohtade olemust, jõukuse tähendust ja mõõtmise meetodeid, hariduse struktuure ning peamisena - jõuvahekordi maailma riikide ja nende liitude vahel.

Aga kuidas toimida Eestis, et mitte tegeleda mineviku parandamisega, vaid maailma uues korralduses tuleviku loomisega? Oleme kestvalt Euroopa Liidu liige ning peame targalt talupojamõistusega oma maakamaral edasi toimetama.

Aga mida see küll võiks tähendada? Üldisemalt sõnastades tähendab see meile mõistetava ja elu edasi viiva heaolu suurendamist, mis ilmtingimata ei pea tähendama statistilist majanduskasvu.

Eesmärkide täitmiseks on vajalik olemasoleva demokraatiasüsteemi kohendamine, eelkõige valitavate kogude vähendamisega, ja avalike teenuste viimine iga inimeseni ning see, et uue maksusüsteemi kaudu kogutav raha toimiks alt ülesse, et inimese kulgemine, tarbitava toidu tootmine, energiaallikad ja töökoht oleksid võimalikult lähestikku.

Ja muidugi on vaja, et ei loodaks jätkuvalt oma universumit eurotsoonis madala riigisektori võlamäära ja fetišeeritud riigieelarve tasakaaluga.

Kohti, kuhu targalt investeerida, on meil väga palju. Kui soovime oma riiklikku suveräänsust tulevikus säilitada, on vältimatud investeeringud uutesse tehnoloogiatesse, laiemalt teadusesse, haridusse, loomulikult ka ühendustesse, nii sünergiliselt toimiva teedevõrgu kui ka kogu riiki katva kiire interneti loomisesse.

Toodud eesmärkide täitmise üheks vahendiks on riigieelarve, mille tulude maht 2020. aastal on ca 11.8 miljardit eurot ning millest umbes 10 miljardit moodustavad kogutavad maksud.

Ehk siis nii riigieelarve kui ka maksusüsteem ei ole kantilikult väljendudes asjad iseeneses, vaid vahendid riigi eesmärkide täitmiseks.

"Maksusüsteem – kuidas edasi?"

Nädala algul arutas riigikogu olulise tähtsusega riikliku küsimusena "Maksusüsteem – kuidas edasi?" Ilmselt tuleb rõhutada, et Keskerakonna poolt algatatud initsiatiiv on väga tarvilik. Iseasi muidugi, kas on mõtet riigikogu suure saali ees visata õhku üksikuid fragmente ja ideid uutest võimalikest maksudest, selmet eelnevalt spetsialistide poolt töötada välja põhjenduste ja eesmärkidega terviklik süsteem ja alles siis hakata seda seadusandjate ees arutama.

Milliseid probleeme me püüame uueneva maksusüsteemiga lahendada?

Siinkohal tuleb paraku tõdeda, et majanduskasvu saavutamine ja laiemalt elanike jõukuse suurendamine sõltub väga vähesel määral maksusüsteemist.

Me saame majanduskasvu luua üksnes tootlikkuse-tööviljakuse ja elanike arvu suurenemise kaudu. Paraku on meie siinsete elanike demograafiline tulevik kahanemissündroomiga ehk siis tarbijate hulk saab kasvada ainult immigrantide arvelt.

Praegune valitsus on kiiduväärselt pöördunud näoga siit viimaste aastakümnete jooksul lahkunud meie kaasmaalaste poole, et luua tingimusi nende naasmiseks. Samal ajal ei soovi valdav osa meie elanikest teistsuguse kultuuriga immigrantide suurt sissevoolu. Olgugi, et pisut on tõstnud meie alaliste elanike arvu võõrtöölised, ei saa kuidagi ennustada, et näiteks järgmise kümne aasta pärast elab meie riigis märgatavalt rohkem inimesi kui praegu.

Teiseks majanduskasvu optsiooniks on tootlikkuse kasv. Turumajandusega riikide ja riikide gruppide majandusstruktuurides on toimunud kiired muutused. Majandus on globaliseerunud ning on järjest rohkem siirdumas virtuaalmaailma. Kaupade ja teenuste väärindamise iseloom on seega muutunud ning nende liikumine ja vahendamine märgatavalt kiirenenud.

Kõik see esitab uued väljakutsed tootlikkuse tõusule, kuidas uute innovaatiliste lahenduste ja vähemate inimestega ehk siis väiksemate kuludega luua rohkemalt väärindatud tooteid ja teenuseid, mis oleksid konkurentsivõimelised nii globaalsel kui ka esmatähtsana lähiregioonide turgudel.

Uute meetodite rakendamine eeldab väga head sünergilist koostööd ettevõtjate ja teadlaste vahel, mis omakorda tähendab, et peame rohkem suunama avalikku raha haridusse ja teadusesse. Eelnevale lisandub uue ilminguna nn kliimapoliitika, mis märgatavalt tõstab arenenud riikide kulusid.

Siiski on majanduse toimimiseks vajalik ka efektiivne ja eesmärgipärane maksusüsteem. Ühelt poolt peaks see soosima ettevõtluse arengut, teisalt mingilgi määral püüdma tasandada kapitali kontsentratsiooni mõne protsendi inimeste kätte.

Eesmärgina peame maksusüsteemiga leidma tasakaalu ettevõtluse suurendamise ja endaga mitte väga hästi toime tulevate inimeste vahel. Ja teine väga tähtis eesmärk - tuleb püüda hoida maksukoormust senise ühe kolmandiku peal SKT-st.

Ettepanekud

Järgnevalt mõned konkreetsemad ettepanekud uue maksusüsteemi osas, kuid nagu eelnevalt mainitud, tuleb uut süsteemi luua tervikuna, oma korrelatiivsete põhjuste-tagajärgede seostes ning eesmärgipärasuses.

Väga hästi on toiminud firmade tulumaksu puudumine või õigemini investeeringute tegemisel selle edasilükkamine. See on n-ö meie edukuse mälus. Oluline on aga uue maksusüsteemi puhul suurema tulubaasi andmine kohalikele omavalitsustele, mis suudavad, teades paremini kohalikke olusid, efektiivsemalt kulutada ja investeeringuid teostada.

Ilmselt on otstarbekas osa firma kasumist tulumaksu näol eraldada kohalikele omavalitsustele, mis selle kaudu oleksid rohkem huvitatud uute firmade rajamisest oma territooriumile.

Elanike varandusliku diferentseerumise vähendamiseks tuleb suurendada märkimisväärselt tulumaksuvaba miinimumi. Palju kritiseeritud astmelist tulumaksu ei ole mõtet ülemäära diferentseerida, jättes selle näiteks kolmeastmeliseks, et mitte muuta maksusüsteemi ülemäära keeruliseks.

Üheks suuremaks otsuseks võiks olla käibemaksu, mis annab ca kolmandiku eelarvelistest maksutuludest, suurendamine kolme protsendipunkti võrra, mis tähendab rikkaks olemise ja tarbimise maksustamist. Samal ajal võib näiteks toiduaineid ja kultuurile omaseid kaupu ja teenuseid maksustada väiksema määraga.

Rikkaks saamise stimuleerimiseks tuleb vähendada tööjõumakse ja lõpetada ettevõtlust pärssivate aktsiisimaksude edasine tõstmine. Rikkuse kontsentratsiooni vähendamiseks ja ühiskonna solidaarsuse suurendamiseks tuleb evitada kapitali- ehk nn rikkusemaks.

Globaliseeruvas ja virtuaalsemaks muutuvas maailmas peame looma süsteemi, et maksustada meie riigis tulu teenivaid suuri tehnoloogihiide. Samuti on oluline maksustada teisi väliskapitalil põhinevaid firmasid, mis seni on püüdnud kasumit välja viia firmasiseste lepingute kaudu.

Kokkuvõtvalt, peame oma riigieelarve arendamisel ning uue maksusüsteemi loomisel seadma esikohale meie elanike jõukuse kasvu ja varalise diferentseerumise vähendamise ning arvestama maailmas toimuvate turbulentsete sündmustega ja seniste poliitiliste ning majanduslike paradigmade kiirete muutustega. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: