AK küsis tuntud Eesti inimestelt, kuidas neid ähvardatud on
Viimastel nädalatel on mitmed poliitikud ja ajakirjanikud avalikustanud neile saadetud ähvardusi. "Aktuaalne kaamera. Nädal" küsis tuntud eestlastelt, mismoodi ja mille eest on neid internetis solvatud või sõimatud.
"Eks mind on sõimatud dopingu tarvitamises või milles iganes. Neid süüdistusi on kohati väga absurdne lugeda. Aga selline see meie kommentaariumimaailm on. Politseisse pole läinud, aga aeg-ajalt oleme taustauuringudi teinud, kui süüdistused on olnud tõsised. Ütleme nii, et eks erinevate portaalidega on võimalik koostööd teha ja kellelegi on võimalik kommenteerimiskeeld peale panna ja aeg-ajalt on võimalik ka tuvastada. Aga ütleme, et tihtilugu võib see kommenteerija osutuda väga lähedaseks inimeseks," tunnistas olümpiavõitja Gerd Kanter.
"Aastal 2006 oli mul üks seline hullumeelne fänn, naissoost fänn, kes tahtis olla nagu mina. Mul polnud tema jaoks piisavalt aega ja siis ta hakkas laskma erinevatel meestel helistada, et mind tapetakse ära. Esimesed kolm päeva tõesti ma kartsin, tulin välja nagu hiir, aga pärast harjud ära sellega, et tervituskõne hommikune - et sa saad kuuli," meenutas meelelahutaja Marco Tasane.
"Ei ole harvad need korrad, kui olen veidi julgemalt sõna võtnud, millestki väga ausalt enda arvates rääkinud, siis on tulnud ka telefonikõnesid, kus öeldakse, et kui sa täna õhtul toimetusest lahkud, siis vaata vasakule, vaata paremale, vaata oma selja taha ja sa võid kirja saada kolaka. See ei ole tore," nentis ajakirjanik ja seltskonnategelane Anu Saagim.
"Kui ma olen midagi sõna võtnud Tallinna poolt-vastu, puude, tselluloosivabriku poolt või vastu või ükskõik mida, siis alati keegi võib selle peale saata kirja ja on saadetud. Aga tõepoolest ma ei mäleta neid, ma unustan sellised asjad," ütles lastekirjanik Mika Keränen.
"Mind ei huvita absoluutselt, mida täiesti suvalised tüübid minust või minu tegemistest arvavad. Need jõhkrused on tegelikult see hind, mida meil tuleb maksta vabaduse, demokraatia ja tehnilise progressi eest. See on see aeg, kui vaimselt haiged, rumalad, kurjad ja pahad inimesed saavad esineda täpselt samamoodi kui kõik ülejäänud. Ja me ei tea, kas ongi head lahendust. Me ei saa panna haigeid inimesi vangi, neid trahvida. Me ei saa tegelikult mitte midagi teha peale selle, et politsei helistab ja ütleb, et oot-oot-oot, ära nüüd niimoodi enam tee," arvas ajakirjanik Vahur Kersna.
Toimetaja: Laur Viirand