Perelepitussüsteemi loomine on paika pandud valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2019-2023 ning selle eesmärk on anda vanematele võimalus sõlmida lahkumineku korral laste heaolust lähtuvaid kokkuleppeid nende elukorraldust puudutavates küsimustes. Seda nii kohtuväliselt kui ka kohtumenetluse varajases faasis.

Kersti Ringmets siseministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast ütles ERR-ile, et praegu võib mõnedel peredel jääda teenus teadlikkuse või majanduslike võimaluste taha.

"Näeme, et lasterikkad pered võivad siin eriti haavatavad olla," lausus ta. "Arvestame, et ideaalne on olukord, kus lapsevanemad suudavad ise vajalikud kokkulepped sõlmida. Hetkel olemasolevast perelepituse teenusest ei teata piisavalt ning teenuse kättesaadavus peredele on ebaühtlane."

Uue süsteemi väljatöötamisel kaalub ministeerium erinevaid rahastusmudeleid. Praeguseks on alanud riikliku perelepitussüsteemi arendustegevused, mida plaanitakse teha koostöös sotsiaalkindlustusametiga. Ringmetsa sõnul võib süsteemi rakendumiseks kuluda paar aastat.

Peredel on ka praegu võimalik perelepitaja poole pöörduda, kuid teenus tuleb kinni maksta neil endal. Pere saab selleks küll kohalikult omavalitsuselt toetust küsida, kuid toetuse saamine sõltub omavalitsuse võimalustest ja ka teadlikkusest.

"Perelepitusteenuse 1,5-tunnine seanss maksab perele 60-90 eurot sõltuvalt piirkonnast ning arvestades, et lepituskokkulepe saavutatakse üldjuhul viie seansiga, siis läheb see perele maksma ca 540 eurot," tõi Ringmets välja.

Samas kulub riigil kohtumenetluses ühe suhtluskorra asja lahendamiseks 1092 eurot ning ajakulu kohtupersonali peale on kesmiselt 22 tundi. See tähendab, et riik saaks kohtuvälistele kokkulepetele jõudmist soosides ja teenust inimestel kas täielikult või teatud ulatuses tasuta pakkudes kokkuvõttes raha kokku hoida.

Seda, kuidas teenust täpselt rahastama hakatakse, ei osanud siseministeeriumi esindaja veel öelda, kuna teenuse rahastamismudel on alles välja töötamisel.

Riiklikku perelepitusteenust plaanib ministeerium arendada koostöös sotsiaalkindlustusametiga ning projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014-2021 programmi "Kohalik areng ja vaesuse vähendamine" laste ja noorte heaolu suurendamise meetmest. Selleks on programmist eraldatud 400 643 eurot.

Programmi toel plaanitakse Ringmäe sõnul koolitada juurde veel perelepitajaid. Koolitused viiakse läbi nii, et perelepitajaid jaguks kogu riigis.

Sel nädalal saatis siseministeeriumi rahvastiku- ja perepoliitika osakonna juhataja Lea Danilson-Järg Eesti omavalitsuste juhtidele ja lasteakaitsespetsialistidele kirja, kus palus neilt perelepituse süsteemi kohta arvamust.

Muu hulgas palus ta neil teada anda, kas nad on suunanud lapsevanemaid olemasolevale perelepitusteenusele nii enne kui pärast kohut, kas teenus on nende piirkonnas kättesaadav, millised on nende kogemused sellega ja kui palju on omavalitsuses selleks raha ette nähtud.