Aivar Hundimägi: minister Martin Helme leidis maksutera ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Erik Prozes

Rahandusminister Martin Helme suunas sel nädalal eneselegi ootamatult avalikkuse tähelepanu ühele jaburale reeglile Eesti seadusandluses, sedastab Aivar Hundimägi Vikerraadio päevakommentaaris.

Martin Helme andis riigikogu ees esinedes teada, et kui ehitas maal maja, siis ta kutsus appi töömehe Urmase, kes on Helme sõnul selline mees, kes pole rahandusministri meelest päevagi töötanud niimoodi, et tal oleksid maksud makstud.

Helme lisas, et tema ei küsi oma töömehelt, kas ta tuludeklaratsiooni täidab või mitte. Tulude deklareerimine on rahandusministri arvates selle töömehe Urmase ülesanne, mitte töö tellija Martini asi.

Mõistlik oleks kehtivat põhimõtet muuta

Mulle tundub, et sarnane teadmine oli kuni selle nädala alguseni paljudel Eesti inimestel, seal hulgas ka minul endal. Tegelikult näeb Eesti kehtiv seadus aga kahe eraisiku omavahelisi suhteid hoopis teisiti.

Kui üks eraisik laseb mõnel teisel eraisikul teha enda tarbeks mõne töö. Näiteks kodu koristada, autot või elamist remontida, lapsi hoida või puid lõhkuda, siis vastutab selle töö tellija koos töö tegijaga selle eest, et maksud saaksid korrektselt tasutud.

Maksuamet selgitas, et töömehe palkamisel vastutab maksude tasumise eest ka tööandja. Seda ka juhul, kui tegu on eraisikust tööandja ja eraisikust töötaja suhtega. Kord on selline, et kui eraisik laseb teisel eraisikul teha mõne töö, siis peab töö tellija registreerima töö tegija töötamise registris ning töö tegijale tehtud väljamaksed deklareerima ning sellelt ka sotsiaal- ja tulumaksu kinni pidama.

Kui tegemist on võlaõigusliku teenuse osutamisega ehk käsunduslepinguga, mille puhul töötaja on iseseisev teenuse osutaja, siis tekib tulumaksukohustus töötajal endal, kuid ka sellisel juhul peab sotsiaalmaksu ikkagi tasuma tööandja ning samuti kinni pidama kohustusliku kogumispensioni makse.

Ka maksuamet ise tunnistas, et teadlikkus taolisest korrast ning selle paremaks järgmiseks loodud ettevõtluskonto süsteemist on Eestis kesine.

Põhjus peitub tõenäoliselt selles, et taoline kohustus tundub paljudele inimestele jabur ja bürokraatlik ning maksuamet ise pole seda teemat seadnud enda töös prioriteetseks, sest nii tekkiv maksukahju on liiga väike võrreldes kuluga, mis selle reegli järgimise kontrollimiseks tehakse.

Minu arvates oleks mõistlik seda praegu kehtivat põhimõtet muuta, kas vaadata reeglistik üle või pigistada maksuameti poolt taoliste juhtumite puhul ka tulevikus silm kinni.

Ei ole vaja nõuda inimestelt, et nad näiteks enda talvepuude lõhkujat hakkaksid töötajate registris registreerima ning uurima, kuidas peaks toimuma selle puuraiduri maksuvaba tulu arvestus. Iga inimene peaks vastutama ikka ise selle eest, et tulud oleksid korrektselt deklareeritud ning kõik maksud riigile tasutud.

Kaks lahendust

Eestis on pakutud ka kaks lahendust, mis aitaksid selles vallas maksukäitumist parandada. Need ideed võiks nüüd uuesti võtta lauale, et ettepanekute poolt- ja vastuargumente kaaluda.

Ühe ettepaneku kohaselt võiks tööandja asemel olla maksude maksmise kohustus töövõtjal. See tähendab seda, et kõigile töötajatele makstakse välja tasu koos kõigi maksudega ning nad peavad ise sellelt tasult maksma maksud riigile.

Samuti võiks anda inimestele suurema vabaduse oma maksuraha suunamisel. Näiteks ravikindlustusmaksu puhul võiks inimestel olla suurem otsustusõigus, kuidas seda maksusummat saab kasutada.

Praegune kord, kus tööandja peab töötasult kinni ka tulu- ja sotsiaalmaksu ning inimesel sisuliselt puudub võimalus enda sotsiaalmaksu suunata, on küll lihtne ja mugav, kuid nõrk külg on see, et inimesed ei adu, kui suure osa nende sissetulekust võtab riik maksudena ära.

Teine probleem seisneb selles, et maksuraha kasutamine on ebaefektiivne, sest selles puudub turuloogikat, kuna raviteenuse kasutaja ja selle eest teenuse pakkujale maksja pole üks ja sama.

Arvestades seda, et Eestis on töötajate register, siis ei tohiks maksude tasumise liigutamine tööandjalt töövõtjale olla kuigi keerukas ülesanne. Sisuliselt tuleks iga isiku panga- või maksukontole tekitada maksukalkulaator, mis tema täpse maksukohustuse tulu laekumisel välja arvutab ning püsikorraldusena riigile edasi kannab.

Teist ideed on toetanud Äripäeva toimetus enda juhtkirjades juba väga kaua aega. Sarnaselt Soomega võiks ka Eestis olla avalik iga inimese maksupanus ühiskonda. See tähendab, et tuludeklaratsioonis deklareeritud maksusummad oleksid avalikud.

Maksupanuse avalikustamine on palju tõhusam meede inimeste maksukäitumise parandamiseks, kui praegu eraisikutele seatud kohustus erinevate abitööde tegijad töötajate registris registreerida ja neile makstud tasult maksud kinni pidada.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: