Eestis oli eelmisel aastal ligi 270 kümne või rohkem töötajaga firmat, mille töötajate keskmine kuutasu ületas kaks korda või rohkem Eesti keskmist palka ehk kes suutsid enda töötajatele maksta keskmiselt üle 2630 euro kuus. See selgus eelmisel nädalal Äripäevas avaldatud Palga TOPist, milles reastati üle 5600 ettevõtte keskmise palgakulu järgi.

Äripäeva hinnangul on ettevõtete reastamine töötasu suuruse järgi hea kompass erineva taseme otsustajatele. Palgaedetabeli eesotsas olevate ettevõtjate või sektorite probleemidega tuleb kõige kiiremini tegeleda, sest need on ettevõtted, mida tasub Eesti ühiskonnas kätel kanda.

Neli sektorit

On neli sektorit, kus on arvukalt kõrget palka maksvaid ettevõtteid. Need on infotehnoloogia, ehitus, kaubandus ning masina- ja metallitööstus. Infotehnoloogia konkureerib globaalsel tööjõuturul ning selles sektoris ei piira tööjõudu keel või töökoha füüsiline asukoht.

Ehitust mõjutab samuti tugevalt Euroopa Liidu sisene tööjõu vaba liikumine ning Eesti lähedus kõrge elatustasemega Skandinaavia riikidele.

Kaubanduses on head palgamaksjad ettevõtted, mis tegutsevad kitsas valdkonnas ning kus klientideks on teised ettevõtted. Masina- ja metallitööstus paistab eredalt aga silma, kui kõrvutada omavahel erinevate tööstusettevõtete palgataset.

Selles pingerivis lööb masina- ja metallitööstus teisi tööstusi pika puuga, kuigi kõrget palka maksvaid ettevõtteid on selles sektoris võrreldes infotehnoloogia, ehituse ja ka kaubandusega arvuliselt vähem.

Kui tahame, et Eesti ühiskond muutuks jõukamaks, siis tuleb võtta fookusesse just nende nelja sektori mured. Kõik Eesti ministrid ja riigikogu fraktsioonide juhid peaksid une pealt teadma nende nelja sektori suuremaid kitsaskohti ja ärimahtude kasvu takistavaid tegureid. Ja mitte ainult teadma, vaid ka oskama unepealt pakkuda nende sektori ettevõtete probleemidele välja lahendused.

Kõrgepalgaliste töökohtade loojate kõrval on oluline pöörata tähelepanu palgaedetabeli tagumisele otsale.

Paljusid sektoreid iseloomustavad suured palgakäärid, mis on üllatav, sest Eestis on viimastel aastatel toimunud kiire palgakasv ning võiks eeldada, et tööjõu nappus on toonud endaga kaasa selle, et edetabelite alumise ja ülemise otsa vahe väheneb.

Võib-olla see ongi vähenenud, kuid vahed on ikkagi suured. Tekib küsimus, kuidas on võimalik praeguse madala tööpuuduse juures edukalt ja ausalt äri ajada 400 või 500 euro suuruse keskmise töötasuga, kui valdkonna parimad suudavad maksta neli või viis korda kõrgemat tasu?

Nädala algul avalikustati Soomes töötavate inimeste eelmise aasta maksustatav tulu. Äripäev kirjutab teisipäevases juhtkirjas, et ka Eestis võiks põhjanaabrite eeskujul hakata eraisikute maksustatavat tulu avalikustama.

See aitaks vähendada ümbrikupalku, mis on viimasel ajal murettekitavalt osades majandusharudes taas kerkima hakanud ning on sektori siseste suurte palgakääride üks põhjus. Ümbrikupalk tähendab varastamist kõigi maksumaksjate tagant ning mida kiiremini taolised tööandjad turult välja tõrjutakse, seda parem.

Kasvav trend Eesti majanduses

SEB analüütik Mihkel Nestor juhtis palgaedetabelit kommenteerides tähelepanu olulisele faktile. Aina suurem osa ettevõtlustulust läheb omaniku asemel palgana tavatöötajale ja see on kasvav trend Eesti majanduses tervikuna. Töötajatele makstud hüvitised küündisid selle aasta II kvartalis 2,7 miljardi euroni, viis aastat tagasi piirdus see summa kõigest 1,7 miljardiga.

Mihkel Nestor toob võrdluseks, et tegevuse ülejääk ehk tööandjate teenitud kasum jäi selle aasta teises kvartalis alla 1,6 miljardi euro, viis aastat varem oli see summa 1,4 miljardit.

Seega, kui teenitud palgatulu on viie aastaga suurenenud pea 60 protsent, siis kasumid on kasvanud vähem kui 15 protsenti. Väga pikalt ei saa selline suundumus kesta, sest kui tööjõukulude kasv sööb ära ettevõtte kasumi, siis peab see ettevõte tegevuse lõpetama või kolima madalamate tööjõukuludega riiki.

Arvestades Soome lähedust ja tööjõu vaba liikumist Euroopa Liidus, on selge, et palkade kasv Eestis jätkub. Seetõttu on pikas perspektiivis edukad need firmad, mis suudavad tööjõukulude kasvuga paralleelselt säilitada ka kasumlikkuse.

Kui töövõtja on valiku ees, milline tööpakkumine vastu võtta, siis soovitan eelistada neid tööandjaid, kes lisaks pakutavale kõrgele palgale on nõus ka selle palga pealt maksma riigile kõik nõutavad maksud ning suudavad pärast seda veel tegutseda kasumlikult.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.