"Huvitaja": Kallis nutitelefon ei pruugi alati olla otstarbekas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Nutitelefoni ostes ei peaks jälgima mitte hinnalipikul olevat numbrit, vaid telefoni funktsionaalsust.

Tele2 telefonitestija Silver Tilk tõdes Vikerraadio saates "Huvitaja", et võrreldes kallimaid telefone, on neil odavamatest seadmetest oluliselt vähem erinevusi. Sestap pole ehk alati otstarbekas hankida just kõige kallimat nutitelefoni.

"On neli peamist asja, mida mina jälgin. Üks on kindlasti see, kuidas telefon käes istub. Sa tegelikult hoiad oma telefoni ääretult palju ju käes, ta peab mahtuma taskusse või vöökotti. Teine asi, mida ma kindlasti jälgin, on ekraan. Kui sa ekraani vaatad ka päevas hea kaks, kolm tundi, siis kui ekraani tehnoloogia ja kvaliteet on hea, on see sinu silmadele parem. Hea ekraan on ka telefoni akule väga säästlik," rääkis Tilk.

"Kolmandaks vaatan ma kaamerat. Kui sa 100-eurose telefoniga saad teha klõpsu, mis heal juhul kõlbab sotsiaalmeedias sõpradele saatmiseks, siis 1000-eurose telefoniga saad endale kaamera, millega tehtud pildi saad välja printida ja panna kasvõi näitusele. Viimaseks on mõistagi aku. Sest mis kasu on telefonist, kui see telefon ei tööta."

Tilk on testinud aastate jooksul kümneid erinevaid nutitelefone. Ta leiab, et näiteks 100-eurone telefon erineb 200-eurosest telefonist rohkem kui 900-eurone seade 1000-eurosest. "Ma ütleks, et kusagil alates 500-600 eurost tuleb see piir vastu, kust edasi minnes iga lisaeuro ei anna niivõrd hüppelist kasu," rääkis Tilk.

Eelkõige on odavamate telefonide juures tegemist jõudlust ehk protsessori võimekust näitavate erisustega. See võib mõjutada nii telefoni igapäevase toimimise stabiilsust, aga ka äppide ning lehekülgede laadimiskiirust.

Tilk leiab ka, et lipulaevade ehk mõne tootja kõige uuema ning kallima nutitelefoni kasutajaid on kahte tüüpi. Ühed on need, kes oma töö, hobi või meelelahutuse tarbimisviisi tõttu vajavadki kõige uuemat riistvara. Teised on inimesed, kellele on oluline bränd ning stiil, soov näidata, et nad kasutavad kõige uuemat seadet.

Tilk on leidnud, et hea telefoni hinnad algavad umbes 180 eurost. Säärase või kõrgema hinnaklassiga seadmete puhul ei tohiks enam eksisteerida veidraid tootmisvigu või hirmu, et telefon mõni kuu peale ostmist töötamast lakka.

Kogenud telefonitestijana leidis Tilk aga, et on mitmeid asju, mis teda praegusel telefoniturul häirivad või kehvasti on. Üheks selliseks on tootjate soov üksteist liigselt kopeerida.

"Kaks, kolm aastat tagasi, kui tulid turule sellised nn Kulmuga ekraanid, siis aasta pärast seda oli terve turg neid täis. Ei saaks öelda, et see oleks olnud ilus ja õigustatud valik alati," rääkis Tilk ekraanide ülaservas olevast kulmukujulisest väljalõikest, kuhu uuemate seadmete puhul on peidetud kasutaja näojoonte tuvastamiseks vajalikud sensorid. Teine häiriv asi Tilga sõnul on fakt, et aasta-aastalt lähevad telefonid järjest suuremaks, mille käigus unustavad tootjad ära inimesed, kes soovivad endale väiksemat telefoni, et see taskusse või isegi kätte mugavalt mahuks. Viimaseks probleemiks toob ta välja aga tootjate liigse agaruse paigaldada telefonidesse liigselt kolmandate osapoolte äppe.

"Ma tihtilugu mõtlen, et kas mul on ikka vaja, et telefoni oleks eelinstallitud Bookingu äpp või Amazoni shoppingu-äpp. Mina näiteks ei taha neid asju seal näha," sõnas ta ning kirjeldas olukorda, kus Huawei oli omavoliliselt asendanud kasutajate taustapildid hotellide broneerimiseks mõeldud rakenduse Booking.com reklaamiga.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: