Palju on tehtud kurja nalja Jüri Ratase magamise üle NATO kohtumisel. Aga kas keegi on tundnud meie peaministri tervise üle muret, kas keegi on temalt küsinud, Jüri, on sul kõik hästi, mitu tundi sa öösel magad? Oled sa väga väsinud?

Mina isiklikult küll tunnen, et on midagi loomu- ja loodusevastast ärgata hommikul tundega, et on alles pilkane öö, kahjutundega raputad lapsi ja saadad neid kuhugi pimedusse. Kas nad üldse on ärganud?

Mulle tundub, et see on üldse üks suur küsimus - kuidas me saame praegusel ajahetkel olla kindlad, et inimesed, kellega sa räägid, on ka päriselt ärkvel ja nad ei tegele salamagamisega? Varimagamisega?

Väga palju peetakse iga päev koosolekuid ja ma olen kindel, et alati on seal keegi, kellel läheb silm looja, ja kui otseselt ei lähe, siis magab lahtisilmi ja püstijalu. Parem siis juba magada ausalt, silmad kinni, isegi suu võib lahti olla, ka norskamine pole paha.

Aina enam räägitakse, kui tähtis on meile uni. Muidu oleme aga kuulnud uhkeldavaid näiteid inimestest, kes magasid ööpäevas kolm-neli tundi ja vaat kui palju nad ära jõudsid teha! Aga palju vähem räägitakse nende vaimsest tervisest ja sellest, kuidas nad lõpetasid.

Seepärast tuleks võtta Jüri Ratasest eeskuju ja vabalt avalikkuse ees magada. Ehk see oligi meie peaministri alateadlik üleskutse? Ja kus veel oleks parem paik seda teha, kui mitte NATO kohtumisel!

Muidugi oleks veel parem magada ikka kodus, omas voodis. Seepärast võiksime me ühiselt Eesti riigis, aga ka Baltikumis ja Põhjamaades, kokku leppida, et me nüüd kaks aasta kõige pimedamat kuud magame ja toimetame omas rütmis.

Inimestel on mingi paaniline soov olla kasulik ja aasta lõpuks kõik ära teha. Selle asemel võiks magada, sest kui me kõik lepiksime kokku, et me kaks kuud lihtsalt magame, siis ei vaja ka keegi meie tööd.

Me lülitaks endid n-ö madalamale režiimile, sööme vähem, kasutame ja kulutame vähem energiat, keerame kütte miinimumi peale ja otsime üles kõik tekid ja kasukad, teeme nendest endale koopa ja lähme sinna sisse magama.

Esialgu tundub see ehk ootamatu mõte, et mis siis küll me elust saab. Aga mis siis ikka saab? Me lihtsalt saaks end välja magada ja elada loodusega samas rütmis ja küll suvel jõuaks rahulikult rohkem toimetada ja pekki varuda.

Olgem ausad, magav inimene on kindlasti palju parem inimene, kui ületöötanud ja unevõlga kandev inimene. Ta ei saa kedagi solvata, teha kuritegusid jne.

Sama kehtib ka poliitikute kohta. No mis siis, kui novembris ja detsembris meie riigikogu ja valitsus magaks?

Keegi ei saaks üleväsimusest teha mingeid valesid liigutusi, ja üleväsinud suu ei saaks öelda iseenesest midagi arusaamatut või kurja ja siis ei peaks selle pärast peaminister hiljem vabandama ja end kulutama ja jääma magama võibolla ajal, kui oleks kasulikum üleval olla.

Seepärast kutsun kõiki üles, teeme kasvõi petitsiooni, et jätame jõulud ja kõik energiamahukad asjatoimetused ära ja lähme talveunne. Ja võib-olla, kui me niimoodi end madalamale ja vaiksemale režiimile lülitame, siis muutume me ajapikku - selle asemel, et olla kogu aeg püsisoojased - sellisteks nagu on roomajad või kahepaiksed, kelle kehatemperatuur muutub koos ümbritseva keskkonna temperatuuriga.

Ja magamisega saaks ka liigsele energia tarbimisele pidurit tõmmata ja ka kliimasoojenemist peatada. Hetkel ma küll ei näe ühtegi vastuargumenti, miks mitte magada. Sest kui on pime, siis on öö ja siis on vaja magada.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.