Kristina Šmigun-Vähi: tunnen ennast poliitikas nagu päike
2019. aastal poliitikasse siirdunud ja riigikogusse valitud kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi oma valikut ei kahetse. Ebamugavust valmistavad talle vaid riigikogu kõva tool ja osa poliitikute kõnepruuk. Oma missiooniks poliitikas peab ta seda, et noored rohkem väljas liiguks. Teda intervjueeris Alvar Tiisler.
Sinu viimased kaheksa kuud elus on olnud teistsugused. Sa valisid uue tee, läksid poliitikasse. Oled sa rahul ja õnnelik, oli see õige otsus?
Jah, ma olen õnnelik. Ja otsuse kohta - kui elus on huvitav, siis oled järelikult õiges kohas.
Igatsed sa seda aega, kui sa olid Eesti rahva südames oma tegude ja olümpiavõitudega?
Kõik ammendas end nii hästi, et ei ole terakestki tunnet, et tahaks veel. Mul on nii hea meel, et mul oli võimalus pärast tütre sündi 2010. aastal olümpiamängudel medal võita. See oli korralik punkt ja ma ei pea elus ütlema, et "oleksid" ja "poleksid". Kõik on täpselt nii palju ja nii hästi, kui suutsin seda teha.
Sa oled üheksa kuud olnud opositsioonipoliitik. Oled sa teadlikult valinud tagasihoidlikuma rolli riigikogus?
Minu arvates seal ei olnud väga midagi valida. Valimised Reformierakond ju võitis. Mingit valikut ei olnud - asjad läksid nii, nagu läksid. Ma ei oska võrrelda, kuidas olla opositsioonis või koalitsioonis. Seda kogemust mul pole. Kui spordis olin ma individuaalsportlane, siis praegu on täiesti meeskonnatöö.
Tunned sa ennast poliitikas mugavalt?
Väga hästi tunnen. Ma istun fraktsioonis hästi kihvtilt keskel. Ma arvan, et ma olen nagu päike. Ausalt, mul on väga põnevad ajad.
See on istuv töö - kuidas sa sellega hakkama saad? Kuidas sa suudad seal istuda arvestades, kes sa elus oled olnud?
Ja, eks ta raske on. Muideks, hästi ebamugavad toolid on. Nii kõvad ja ei ole üldse pehme istuda. Kui ma ei istu saalis, siis ma tihti olen seal taga ja teen võimlemisharjutusi. Päris tore on.
On maailm sind kuidagi šokeerinud või õnnetuks teinud? On selles maailmas olnud midagi, mis sulle üldse ei ole meeldinud?
Mis mind häirib, on selline käitumine, kus öeldakse ükskõik milliseid sõnu ja solvatakse. Erinevaid huvigruppe solvatakse. Mis sülg suhu toob, see kohe välja öeldakse. Aga enne võiks ikka mõelda, kui öelda. Kui olla nii kõrge asutuse, kui on seda riigikogu või valitsus, liige, siis peaks ise olema eeskujuks teistele oma käitumise ja suhtumisega. See on väga häiriv.

Tunned sa, et sinu kallal on lihtsam võtta? Selles mõttes, et sa tuled spordi taustaga, sa ei ole peast poliitik olnud terve elu. Et inimesed ilguvad rohkem ja mõtlevad, et sa oled ju sportlane ja mis sa seal poliitikas ikka teha saad?
Minu arvates on ükskõik, mis eluala inimene poliitikas on. Ükskõik, mida sa teed või ei tee, ikka on neid, kellele sa ei meeldi. Nagunii on neid ütlejaid. Ma ei tulnud poliitikasse sportlasena. See samm tuli sellest, et sa oled ühiskonnas sees. Ja minu teema oli lapsed ja noored liikuma. Ma ei taha väga numbritesse laskuda, aga 900 last tuhandest on täiesti tubased. Ehk vaid 100 last tuhandest käib väljas ja teeb midagi aktiivset. Aga mida need ülejäänud teevad? Kuhu meie maailm pöördub? Need on suured äratuskellad ja peab tegema mingeid suuri muutusi.
Mida sa tahaksid ära teha?
Ma läksin poliitikasse sellepärast, et edendada laste ja noorte liikumisharrastust. Kui õnnestuks neile toredatele programmidele, mis on juba käivitatud, Eesti riigi poolt veel suuremat tuge anda. Et lapsed saaks koolipäeva jooksul õppimise käigus selle miinimum liikumise ära teha. Ja kui praegu tegelevad ainult 24 protsenti harrastuse või spordiga piisavalt iga päev, siis kui see protsent läheks 34-40 protsendi peale, siis see oleks päris tore.
See tundub ka kuidagi vähe?
Aga asjad võtavadki aega. Me näeme, et see probleem täna on. Aga ei ole seda nuppu, et vajutame sellele ja kõik hakkame tegelema. See võtab aega, et koolipere saaks sellest aru, et lapsevanemad tunnistaks, et see on õige asi. Samamoodi ka lapsed. Kui ma räägin oma lastega, siis kui mul mingid ideed tulevad, siis küsin ka oma laste käest, mis teie arvate? Kas üheksandas klassis peavad eksamid olema või ei pea, et mis teie arvate? Kui tehakse muudatusi ja sihtgrupp on meie endi lapsed, siis peab küsima, mida nad ise arvavad ja tunnevad.
Kuidas sul endal sportimisega on? Jõuad sa töö kõrvalt sporti teha?
Ikka jõuan. Kui minu suust tuleb sõna sport, siis võib tunduda, et see ongi veri ninast välja pingutus. Minu jaoks on sport harrastus. Ma olen harrastussportlane ja liigutaja, kellele meeldib iga päev käia väljas ja teha jooksuring hoolimata sellest, kas sajab vihma või lund. Jooksusport on kõige toredam sport, sest sul on vaja ainult häid tosse.
Palju su lastel spordipisikut on?
On, ja päris tugevalt.
Kas nii tugevalt, kui emal?
Ma ei ole näinud silmadest, et nui neljaks peab trenni minema laupäeval või pühapäeval. Aga tüdrukul oli hiljuti sünnipäev samal ajal kui tennisevõistlus, siis ta vaatas mulle küll suurte silmadega otsa ja küsis, et milles küsimus on? Ma lähen ju võistlustele. Ma ütlesin talle, et see on sinu valik ja mina seda sulle peale ei sunni.
Kujutad sa ette, et oled Nõmme metsas ja vaatad, et su lapsed on suusatrennis?
(Naerdes) Ei, suusatamist ma vaadata ei taha, sest seal on nii külm. Kusjuures mu poiss mängib jalgpalli ja ma olin ühel hetkel üliõnnelik, et jalgpalli on nii tore vaadata. Kusjuures Eesti ilmad, andke andeks, on nii külmad, et seal ka külmetab. Suusatamine ja jalgpall on täiesti võrdsed, sest võrdselt emad-isad külmetavad platsi ääres.
Kas me sind sel talvel suusatamas näeme Tallinnas? Koos minuga?
Sellel aastal ma vist isegi tahan suusatada. Ma olen oma poisile varasematel aastatel öelnud, et kui sul tuleb sünnipäev, siis kutsume kõik lapsed sünnipäevale suusatama. Ta on siis mind iga kord kurja pilguga vaadanud, et mida sa, emme, mõtled, et see on ju kõige jamam sünnipäev üldse. Sel aastal ta ütles ise, et ma tahan sünnipäeva, kus kõik lapsed tulevad suusatama. Vastasin, et oi kui tore, teeme sellise sünnipäeva, kus kõik lapsed suusatavad.
Sa andsid selle lubaduse, et me saame minna koos suusatama ja selle viiekilomeetrise ringi teeme me ära! Aitäh sulle ja jõudu selles missioonis, mida sa teed!
Aitäh!
"Aasta säravaimad tähed" on ETV ekraanil esmaspäeval 30. detsembril enne AK-d kell 20 ja pärast AK-d kell 21.30

Toimetaja: Urmet Kook