Kuigi esmaspäeval vanglast ennetähtaegselt vabanenud riigireetur Herman Simm jääb veel 2021. aasta märtsini rangete reeglitega jälgimise alla, on ta katseajal lõppedes juriidiliselt samade õigustega nagu iga teine Eesti kodanik. Erkki Koorti sõnul aga ei ole Simmi elu enam kunagi endine.

"Fakt on see, et kuna ta on sellise teo toime pannud, siis ühiskonna liikmed vaatavad teda pisut teistmoodi, kui enne vanglasse minekut. Enne süüdimõistmist oli tegemist ikkagi lugupeetud ühiskonna liikmega. Täna on ta toime pannud ikkagi näkkusülitamise oma kaasmaalastele," lausus Koort.

Küsimusele, kas Simmi katseaja lõppedes võib tekkida Eesti riigi jaoks täiendav julgeolekuoht, vastas Koort, et suur osa Simmi valduses olevast informatsioonist on aegunud.

"Tema reedetud dokumendid jäävad enne aastaid 2005 ja 2006. Alates sellest ajast on meie elu igas elu valdkonnas nii palju muutunud. Lihtsalt tal ei ole peale seda enam olnud ligipääsu," sõnas Koort.

"Eks loomulikult alati on sellist infot, mis on inimese peas, mis ei ole selline paber, mille ta saab kellegile teisele üle anda ja karta on, et vangla aastad on pigem aidanud seda infot süstematiseerida. Kindlasti on tema valduses sellist infot, mille edastamist ta võib-olla varasemalt oluliseks ei pidanud. Näiteks, mis puudutab isikute vahelisi suhteid," rääkis Koort.

Koort ei usu, et Simm katseaja lõppedes koheselt Venemaale sõidaks, pigem teeb ta vajalikud kohtumised mõne kolmanda riigi pinnal. Samuti arvab Koort, et Venemaa ei pea Simmi väga oluliseks.

"Kui venelased oleks teda tahtnud nii hirmsasti, siis oleks ta ilmselt välja vahetatud juba varasemalt mõne Vene vanglas istunud Eesti kodaniku vastu, aga kuna Venemaa luureteenistused seda teha ei tahtnud, siis teda ilmselt nii väärtuslikuks ikkagi ei peeta," rääkis Koort.

Tartu maakohus otsustas 5. detsembril 2019 tehtud määrusega vabastada riigireetur Herman Simm temale mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kohus määras 72-aastasele Simmile katseaja kuni 18. märtsini 2021. aastal.