Kuidas ja keda hulkuva looma leidmisest teavitada, on küsimused, mis tihti segadust tekitavad, sest osa omavalitsusi soovib, et looma leidnud inimene helistaks esmalt neile. Osa tahab, et kõigepealt helistataks lähimasse loomade varjupaika, ja neist omakorda osa omavalitsusi nõuab, et varjupaik väljakutsele sõidu nendega eelnevalt kooskõlastaks. Seega peavad hulkuva looma leidnud inimesed sageli lahendama keerulist orienteerumisülesannet.

See ongi peamiseks põhjuseks, miks Varjupaikade MTÜ üldjuhi Triinu Priksi sõnul loodi veebilehekülg, kus täpsemad juhised iga omavalituse kohta eraldi.

"Me oleme oma koduleheküljele loonud sellise Eesti kaardi, kus on kõik omavalitsused peal ja vastavale omavalitsusele klikkides, kui näiteks inimene on leidnud looma, siis sealt viib otse inimese või organisatsioonini, kellega peaks suhtlema," rääkis Priks.

Kui inimene leiab Tartu linnast hulkuva kassi, siis veebileheküljele minnes on kohe näha, kas ühendust tuleb esmalt võtta otse varjupaiga, omavalitsuse või kellegi kolmandaga.

"Tõenäoliselt Tartu linnas on nii, et võib võtta otse varjupaigaga ühendust, ei pea enne omavalitsust leiust teavitama. Siis tulevadki Tartu varjupaiga kontaktid ette, kus saab telefoninumbri ja nende tööajad ja kus nad asuvad ja kõik sellised asjad," selgitas Priks.

Priks ütles, et uus veebikülg ei aita ilmselt hulkuvate loomade arvu vähendada, küll aga vähendab looma varjupaika jõudmise kiirust ehk täidab eesmärki, et loom saaks tänavalt võimalikult kiiresti turvalisse kohta. Üleüldiselt ei ole hulkuvate loomade arv aastatega Priksi sõnul vähenemise märke näidanud.

"Kui me vaatame varjupaika jõudvate loomade arvu, siis see väheneb ikka väga visalt ja ainult koerte osas. Kasside osas need numbrid pigem kasvavad, aga me oleme ise mõelnud, et numbrid kasvavad sellepärast, et loomi saab rohkem varjupaika. Mitte et kasse oleks tänaval või et inimesed hülgaks rohkem – seda ma ei taha küll uskuda. Pigem on see, et märgatakse rohkem, loomi lihtsalt tuleb rohkem varjupaika sisse," rääkis Priks.

Loomade varjupaigad üle Eesti võtavad aastas vastu umbes 32 000 telefonikõnet ja käivad 4000 väljakutsel. Tänavu on MTÜ seitsmesse varjupaika jõudnud ligi 4000 looma, kellest vaid 700-le on omanik järele tulnud.

Uue veebikülje leiab SIIT