Värske Europoli hinnangu kohaselt oli narkoäri maht 2017. aastal Euroopa Liidus vähemalt 30 miljardit eurot, vahendas Yle.

Sellest moodustas natuke vähem kui 40 protsenti kanep ning rohkem kui 30 protsenti kokaiin. Neljandiku andis heroiiniga äritsemine ja viis protsenti moodustasid amfetamiin ja ecstasy.

Näiteks aastal 2013 oli EÖ-i narkoturu maht umbes 24 miljardit eurot ning kokaiini osa sellest oli vähem kui veerand.

"Kokaiini import on jõuliselt kasvanud. Hinnanguliselt moodustab eksport Euroopasse ligi 60 protsenti Colombia narkotööstusest. See on jõukas turg, narkootikumidest saadakse hea kuritegelik kasum," kommenteeris Europoli juhtiv kontaktametnik Soomes, keskkriminaalpolitsei ülemkomissar Risto Lohi.

Lohi sõnul on kokaiiniimpordi suurenemist Soomes märgata. Konkreetsete näidetena tõi ta esile Helsingi Vuosaari sadamast septembris avastatud kokaiinilaadungit ning detsembris aset leidnud rünnakut Espoo keemialaos, kus sissemurdjate sihtmärgiks oli merekonteinerisse peidetud kokaiinilaadung. Mõlemad laadungit olid saabunud Soome Lõuna-Ameerikast.

Reoveeanalüüside põhjal saab samuti kinnitada, et kokaiini tarbimine on Soomes 2012. aastaga võrreldes mitmekordistunud. Samas on kasv siiski väiksem kui näiteks Kesk-Euroopas ja mujal Põhjamaades.

Terroriorganisatsioonide tulust tuleb veerand narkoärist

Narkoäril on lisaks vahetule mõjule rahvatervisele ka muid ühiskondlikke negatiivseid tagajärgi.

"Narkoäri on organiseeritud kuritegevuse üks põhivaldkondi, kuid need grupeeringud tegutsevad ka mitmel pool mujal. Euroopa tasemel näiteks ebaseaduslik relvakaubandus, ravimitega äritsemine, vägivald, korruptsioon, mõnel juhul ka inimkaubandus ja ebaseadusliku sisserände korraldamine," loetles Lohi.

Lisaks tavapärastele kuritegelikele grupeeringutele tegelevad narkoäriga ka terroriorganisatsioonid ja teised relvastatud mitteriiklikud rühmnitused. Seitset olulisemat terroriorganisatsiooni analüüsides jõudsid uuringukeskus RHIPTO ja Interpol järeldusele, et narkoäri moodustab rohkem kui veerandi terrorirühmituste tuluallikatest.

Näiteks Prantsusmaal ja Belgias toimunud suurte terroriaktide sooritajatel oli kokkupuuteid ka narkokuritegevusega, märkis Lohi.

Euroopas, sealhulgas Põhjamaades on viimastel aastatel olnud trendiks ka uute, väljastpoolt Euroopat pärit kuritegelike grupeeringute kasv. Sellistel jõukudel on näiteks juured Lääne- ja Põhja-Aafrikas või Lääne-Balkanil ning nende tegevus võib olla otsekohesem ja vägivaldsem kui see, millega siinsed võimud on seni harjunud.