2016. aasta 16. septembril toimub sündmus, mis aitab oluliselt kaasa rühmituse paljastamisele. Püstolikuul lõpetab Eesti allilmaliidri Nikolai Tarankovi elutee. Nädal hiljem saadavad sajad inimesed kuritegeliku autoriteedi viimsele teekonnale. Matuseid jälgib kogu maa.

Peale tavakodanike vaatavad fotoreportaaže huviga ka õiguskaitseorganite töötajad. Palju kohalviibijad on neile tuttavad, on ju tegemist meie allilma alustaladega.  

Paaril korral on fotokaamerate objektiivide ette jäänud lühikest kasvu mees nahktagis. Ta kannab Tarankovi kirstu paremalt teisena. See on Amid Magerramov, aseri kuritegeliku grupeeringu juht. Tasub märkida, et kirstu said kanda ainult Tarankovile väga lähedased inimesed.

"Minu andmetel käis kirstu kandmise pärast sõda. Kes sellest kinni saab hoida ja kanda," noogutab keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo talituse juht Ago Leis. Võib öelda, et koha oma kirstu kõrval broneeris Magerramovile Tarankov ise. Just tema tegi Amidist aseri grupeeringu juhi.

"Mendid teavad, kes ma olen"

"Mendid (korrakaitsjate halvustav nimetus vene keeles - toim.) teavad, kes ma olen. Kui ma oleksin bandiit, oleks nad mind ammu istuma pannud. Nad teavad, kes ma olen. Et ma võitlen õigluse eest," praalis Magerramov talle meeldima hakanud naise ees. Ta ei teadnud, et teda jälgitakse ja tema vestlusi kuulatakse pealt.

Salvestistes on kuulda, kuidas Magerramov kirjeldab värvikalt oma kriminaalse eluloo üksikasju. "Olin 20-aastane. Leppisime kokku, et kui võõraid näeme, siis tulistame. Tuli mingi auto ja me hakkasime tulistama. Selgus, et need olid mendid."

Magerramov tõusis aseri grupeeringu etteotsa selle aastakümne keskel. Eelmise juhi Veljaddin Kerimhanovi, rohkem tuntud hüüdnime Valera all, saatis Tarankov mingil põhjusel pensionile.

"Valerat iseloomustati kui jäika ja julma juhti. Magerramovit seevastu peeti uue aja inimeseks ja demokraatlikuks juhiks," ütles riigiprokurör Vahur Verte.

Magerramovil oli isiklik mõjuv põhjus eelkäijaga mitte sarnaneda: "Ühe mu sõbra ta lihtsalt tappis ära, teise oleks peaaegu tapnud. Ta tuli minu juurde ja ütles, et keegi ei arvesta temaga ja ta tahab lahkuda," rääkist Magerramov vestluses naisterahvaga.

Konspiratsioonimeistrid

Kuumadel 90ndatel tegeles aseri grupeering põhiliselt salakaubaveo ja heroiinimüügiga. Temast jäi kõikjale maha verine jälg. 2000ndatel muutus ebaseadusliku äri ajamine keerulisemaks. Grupeering tegi Magerramovi käe all läbi muutuse ning keskendus uimasite - kokaiini, ecstasy ja marihuaana - müügile.

Harrastati ka teist allilma klassikalist tegevusala ehk katusepakkumist. Teisisõnu tähendas see ettevõtjate probleemide lahendamist ähvarduste ja füüsilise jõu kasutamise abil, seda loomulikult tasu eest.

Grupeering peitis oskuslikult oma jälgi ja püüdis mitte sattuda politsei vaatevälja. Asju arutati silmast silma, sest Amid Magerramov mõistis, et telefone võidakse pealt kuulata. Vähimagi kahtluse korral kirjutasid kurjategijad kahtlaste sõidukite numbrid üles või muutsid viimasel hetkel kohtumispaika.

Sellest hoolimata jõudis politsei nende jälile. Sellele aitas paljuski kaasa Magerramovi juhtimisstiil.

"Amid Magerramovil oli grupeeringu liikmete üle täielik kontroll. Ta hoidis sidet ka nende kaasmaalaste ja grupeeringu liikmetega, kes uimastimüügi eest trellide taga viibisid. Ta toetas neid," jutustab keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo talituse juht Ago Leis.

Tavaliselt eelistavad kuritegelike grupeeringute juhid varju jääda ja ajada asju läbi oma brigadiride. Amid ei olnud selline, tema ajas asju isiklikult. Ta palkas vahistatud alluvatele juristid, kes pidid tagama neile võimalikult leebed karistused. Tal oli vanglas oma informaatorite võrgustik, kelle käest ta kuulis, kas mõni tema alluv on läinud uurijaga kokkuleppele. Ta aitas vanglas viibivaid seltsimehi ja nende peresid rahaliselt. 

"Üks eesmärk oli see, et kuritegeliku grupeeringu liikmed näeksid - neil on juht, kes nende eest hoolt kannab. Sellega kindlustas ta nende lojaalsuse," selgitas riigiprokurör Verte.

"Tahaksin ise ka vanglasse"

Kuritegelikule maailmale omane kindlustussüsteem oli väga kallis. Kulutused maksis Magerramov kinni omast taskust või grupeeringu ühiskassast. Rühmituse liikmed sattusid trellide taha kadestamisväärse regulaarsusega. See hakkas tekitama üha enam probleeme.

"Kõik helistavad, kõik küsivad raha. Mul lihtsalt ei ole, ma enam ei tea, kuidas aidata," tunnistas Magerramov telefonivestluses ühe kinnipeetu abikaasaga. Ise elas ta pillavat elu. Nii palju kui sisse tuli, nii palju ka kulutati. Kõrvale ei pandud sentigi. Kui raha otsa sai, siis mõeldi, kust seda juurde saaks.

Politseinikud panid tähele, et Amid on muutunud närviliseks. Ühe vestluse käigus ironiseeris tema tuttav, et trellide taha sattunud grupeeringu liikmed naudivad seal puhkust. Amid vastas talle hetkegi mõtlemata: "Tahaksin ise ka sellesse vanglasse, raisk."

Kodusõda Katorga brigaadis

Ehkki eravestlused viitasid Magerramovi liidrirollile kuritegelikus grupeeringus, oli sellest vähe. Otsustavaks asjaoluks, mis võimaldas üheksa rühmituse liiget vastutusele võtta, oli spordiklubi Iman jälgimine. Just Imani võis pidada grupeeringu peakorteriks.

Spordiklubi jälgimine pani i-le viimase täpi. Politsei kuulis rühmituse saladustest ja selles valitsevatest meeleoludest otse algallikatest. Üks kõnekas episood ei jätnud kahtlust selles, et Magerramov on Eesti allilma üks peamisi autoriteete.

2017. aastal tapeti Kemerovo grupeeringu eeldatav brigadir Sergei Permanov. Tema alluvad Dmitri Neimark hüüdnimega Katorga ja Kirill Karpovski hüüdnimega Krabu jäid omapäi. Nad otsustasid ühineda Magerramovi grupeeringuga. Sama aasta lõpul tekkis neil tüli. Katorga lõi katki Krabu auto esiklaasi, Krabu vastas Katorgale kahe noahoobiga. Kahe päeva pärast tungisid kaks kurjategijat Krabu korterisse, lõid teda noaga ja peksid läbi.

Paar nädalat hiljem kutsus Magerramov konflikti osapooled oma klubisse ja püüdis neid veenda sõjakirvest maha matma. "Mis selle asja mõte on? Me peame tegutsema ühiselt. Mina toetan teid, teie mind, ja me koos toetame poisse, kes kinni istuvad," õpetas Amid.

Pasjanss tuli välja

See episood sai viimaseks pusletükiks, mis mitte ainult ei viidanud Magerramovi võtmerollile grupeeringus, vaid andis tunnistust tema autoriteedist allilmas. "See on nagu pusle. Võib-olla ei näe politsei kõike ja kohe. Kuid pusle valmib samm-sammult, tükk tüki haaval, ja lõpuks saame kokku ilusa pildi," naeratab keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo talituse juht Leis.

2019. aasta detsembris tunnistasid üheksa inimest, kellest paljud olid selleks ajaks juba trellide taga, oma kuulumist kuritegelikku rühmitusse. Politsei kogutud tõendite maht lihtsalt ei võimaldanud neil seda eitada.

Magerramovit kohtualuste pingil ei olnud. Aasta varem olid Eesti õiguskaitsjad ootamatult saanud USA-st nõude grupeeringu juht neile välja anda. USA-st teatati, et Magerramov on seotud kangete narkootikumide valmistamisega Taanis. Eesti pool ei hakanud vaidlema ning tänaseks on aseri grupeeringu juht vahi all ja ootab kohut.

"Ma ei loo endale illusioone, nagu oleks meil tänu rühmituse liikmete ja juhi kinnipidamisele õnnestunud nad täielikult neutraliseerida. Ent rühmituse tegevus on tõsiselt pärsitud," võtab riigiprokurör Verte asja kokku.