Arv on oluliselt suurem kui varem välja käidud statistika ehk umbes 40 000 kadunuks jäänud inimest, vahendab BBC.

Lisaks sellele kinnitasid võimud ka seda, et ainuüksi möödunud aastal mõrvati Mehhikos rohkem kui 31 000 inimest. kadunuks jäi möödunud aastal 5000 inimest.

Kuigi tapmiste ja inimeste teadmata kadunuks jäämiste eest vastutavad peamiselt narkokartellid ja muud kuritegelikud rühmitused, on sellises tegevuses süüdistatud ka julgeolekujõude.

53 protsenti kadunuks jäänud inimestest oli vanuses 15-35 eluaastat ning 74 protsenti neist olid meessoost.

Narkokartellid on Mehhikos tegutsenud aastakümneid, kuid praeguseni kestev vägivaldne ajajärk sai alguse 2006. aastal president Felipe Calderoni ametiajal. Selleks hetkeks olid Mehhiko narkokartellid muutunud nii võimsateks, sest varem Ladina-Ameerikas suurimat võimu omanud Colombia kartellid olid kokku varisenud ning Mehhiko kartellid kontrollisid näiteks umbes 90 protsenti USA turule jõudvast kokaiinist.

Valitsuse eesmärgiks oli vähendada narkoäriga seotud vägivalda ning kärpida kartellide mõjuvõimu, kasutades selleks lisaks politseile ka sõjaväge. Esimese eesmärgi täitmisel saavutati aga täpselt vastupidine tulemus - jõulise sekkumise tulemusena hakkas tapetute arv plahvatuslikult kerkima nii julgeolekujõudude ja kartellide vahelise tulemusena, kuid veelgi rohkem kartellide omavahelise arveteklaarimise tõttu.

Mehhiko narkosõja ajal on seega jäänud teadmata kadunuks rohkem inimesi kui näiteks 36 aastat kestnud Guatemala kodusõjas - seal oli kadunuks jäänuid umbes 40 000. Möödunud aastal tapeti Mehhikos peaaegu sama palju inimesi kui aastatel 1978-1990 kestnud Nicaragua kodusõjas.