Viljandi veevärgi reoveepuhastusjaamas põhjustab haisuprobleeme settekäitlustehnoloogia, milleks praegu on komposteerimine. Komposteeritakse lagedal väljakul, kus pole lihtne protsessi ohjata.

Haisuvaba meetod oleks setete kuivatamine, kuid sellise tehnoloogia soetamine Viljandile maksab kaks kuni neli miljonit eurot ja see käib linnal selgelt üle jõu. Kuivatatud sete muutuks kasutatavaks, aga praegu pole madalal temperatuuril kuivatatud setet lubatud kasutusele võtta.

Viljandlased on reoveepuhasti setete kompostimisväljakult leviva haisuga hädas olnud juba aastaid. Viljandi Veevärgi juhataja Toomas Porro ütles, et kuigi hais normi ei ületa, on kümmekond inimest keskkonnainspektsioonile kaebuse esitanud.

"Viljandi veevärgi reoveepuhastusjaamas põhjustab haisuprobleeme settekäitlustehnoloogia, milleks praegu on komposteerimine. Komposteeritakse avatud keskkonnas ehk siis lagedal väljakul ja ilmastikutingimustest sõltumatult ei ole seda protsessi lihtne ohjata. Ja kui protsessi parameetrid lähevad üle piirde või on piirides, siis seda haisu ka tekib," rääkis Porro.

Veevärgi juht lisas, et reoveepuhasti setteid kompostitakse praegu kõikjal Eestis. "Uuem tehnoloogia, mida me praegu kaalume, oleks sette kuivatamine. Ja sette kuiivatamine tähendaks lihtsalt öeldes seda, et settest võetakse välja vesi, mida seal on 85 protsenti; mitte täielikult, aga umbes 10-15 protsenti jääb seda vett sisse. Ja sellisel juhul muutuks sete transporditavaks või kasutatavaks, juhul kui seadusandlus seda lubab. Praegu on probleemiks ka see, et madalal temperatuuril kuivatatud setet ei ole lubatud kasutada," selgitas Porro.

Viljandi abilinnapea Kalvi Märtin ütles, et haisuga maadlevaid vee-ettevõtteid on Eestis teisigi, tema ootab ühtset lahendust riigilt.

"Probleemi lahendamisega peaks tegelema eelkõige selles mõttes riik, et selliseid vee-ettevõtteid on Eestis ju veel, kus on täpselt samasugune probleem. Et oleks kindlus, et kui valitakse välja mingisugune lahenduskäik, mingisugune tehnoloogia, et seda ühel hetkel valeks ei tunnistata. Ehk et me hakkaksime ühes suunas minema, ühtsed põhimõtted peaks tulema riigi poolt," leiab Märtin.

"Rahast rääkides, siis loomulikult maksab selle kinni maksumaksja. On see nüüd veetarbija Viljandi linnas? Samas on ilmselt võimalik ka Euroopa Liidu fondidest selle probleemi lahendamiseks raha saada. Aga küsimus on pigem selles, et riik peaks otsustama, missuguse tehnoloogia me valime ja kuidas me seda probleemi lahendama hakkame," rääkis Märtin.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Liisi Arm soovitab abi saamiseks pöörduda Keskkonnainvsteeringute Keskusesse.

"Täna on ka Viljandi Veevärgil võimalus tulla toetust taotlema. Finantsanalüüsi kaudu selgub, kas ettevõte tõesti seda toetust vajab või ta saab finantsiliselt ise niimoodi hakkama, et tal ei ole seda vaja. Tegelikult täna on meil juba olemas settekäitluse toetamiseks meede."