Maanteeamet: lai eraldusriba maanteedel on parem, sest on juhile mugavam ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tallinna-Tartu maantee Kose-Ardu lõigu ehitus
Tallinna-Tartu maantee Kose-Ardu lõigu ehitus Autor/allikas: Mihkel Maripuu/Postimees Grupp/Scanpix

Uutel kallitel maanteedel jäävad sõitjatele paljudes kohtades silma laiad eraldusribad kahe sõidusuuna vahel, mille puhul tekib küsimus, kas kitsama eraldusriba kasutamine ei muudaks teede ehitamist odavamaks. Maanteeameti hinnangul ei tähenda laia eraldusriba rajamine, et tee ehitamine sellest ilmtingimata kallimaks muutuks.

Praegu kehtivate teede projekteerimisnormide järgi on 2+2 radadega maantee puhul määratud sõidusuundi eraldava riba laiuseks kuus meetrit. See ei tähenda, et normi ilmtingimata kõikjal kasutatakse.

Näiteks on maanteeamet arendanud ka 2+2 teelõike, kasutades Rootsi normides toodud kitsa eraldusribaga ristlõiget. Rootsi, laiemalt Põhjamaade norme soovitas kasutada 2013. valminud Tallinna tehnikaülikooli audit riigi põhimaanteede renoveerimisest. Seal pakuti muuhulgas välja, kuidas on võimalik kvaliteedis järeleandmisi tegemata teid odavamalt ehitada.

Projekteerimisnormide järgi on neljarajalisel I klassi riigimaanteel ainukesena kuuemeetrise eraldusriba nõue. Kolme- ja kaherajaliste maanteede puhul on maksimaalne nõutav eraldusriba laius 1,5 meetrit.

Neljarajalistel maanteedel kasutatakse nii kuuemeetrise kui kitsama eraldusriba korral sõidusuundade eraldamisel ka sõidukipiiret.

Maanteeameti taristu arendamise osakonna juhataja Andres Urmi sõnul võib kitsa eraldusribaga lahendus võib tunduda odavam, ja mõnel juhul see nii ka on, kuid mitte alati.

"Näiteks ei ole kitsa eraldusriba korral võimalik paigaldada eraldusribale dubleerivaid liiklusmärke, sealhulgas muutuva teabega märke ning sõiduraja kohale paigaldavate viitade raamid tuleb rajada üle mõlema sõidusuuna. Samuti ei ole kitsa vaheriba korral võimalik eraldusribale rajada ristuvate teede viaduktide sambaid. See omakorda tähendab, et viaduktide juures tuleb sõidusuunad üksteisest ikkagi eraldada või rajada pikema avaga viaduktid, mis üldjuhul tõstab rajatise maksumust," kirjeldas Urm.

Urmi sõnul on tavapärane ehk kuue meetri laiune eraldusriba liiklejate jaoks ka mugavam. Selles veendumiseks soovitab ta sõita Tallinna ringteel, kus lõigul Narva maanteest kuni Tartu maanteeni on kitsas eraldusriba, Tartu maantee ristmikust Pärnu maantee poole aga tavapärane eraldusriba.

Urm märkis, et kitsa eraldusribaga lõikude rajamine on põhjendatud juhtudel, kui näiteks maakasutuse- ja keskkonnatingimustest lähtuvalt ei ole võimalik tavapärast eraldusriba kasutada.

Samas on ka arvamusi, et kui maanteel on juba keskpiire, siis pole mõtet maad ega materjali raisata ning normiks peaks pigem olema kitsam eraldusriba kahe sõidusuuna vahel.

Praegu kehtivate projekteerimisnormide järgi on võimalik ka veelgi laiema kui kuuemeetrise eraldusriba rajamine – selline on ette nähtud kiirtee puhul, mille projektkiiruseks on 140 km/h. Selliseid teid pole siiani Eestis ehitatud.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: