"Suud puhtaks": Kas neljarajalised maanteed on mõistlik plaan? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Saates "Suud puhtaks" arutati neljarealiste maanteede teemal: valitsus on oma tegevusprogrammis seadnud eesmärgiks Tallinnast Narva, Tartu ja Pärnu suunal põhimaanteede neljarajaliseks ehitamise. Sellega on jäädud hiljaks, selline tee-ehitus pole kooskõlas keskkonnateemaliste lubaduste ja plaanidega, ütlevad eksperdid. Milliseid teid tuleb ehitada, milliseid teid meil ikkagi vaja on?

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles, et tegelikult peaksid 2+2 maanteed ammu valmis olema. "Nüüd on meil plaan paigas ja üritame leida rahastuse," ütles Aas.

Riigikogu EKRE fraktsiooni esimees Siim Pohlak märkis, et 2+2 radadega maantee põhiliseks argumendiks on ohutus, lisaks väheneb sõiduaeg.

Maanteeameti peadirektor Priit Sauk lausus, et kui vaadata tänast liiklussagedust suurtel maanteedel, siis kõigis suundades neljarajalisi maanteid vaja ei ole. Ta tõi näiteks, et sõitis paar päeva varem Tallinna-Tartu maanteel ning kahe minuti jooksul ei tulnud vastu ühtegi autot.

"Aga see vajadus võib tekkida tulevikus. Lähima kolme kuni nelja aasta jooksul liiklussageduse järgi vajadust pole," ütles Sauk.

Arhitekt Indrek Allmann märkis, et enne kui suuri investeeringuid teha, peaks mõtlema, milliseid punkte on mõttekas ühendada maanteega, millised raudteega.

"Maanteedega, olgu nad kahe- või neljarajalised, ei saavuta me kunagi sellist kiirust, mis on meil võimalik saavutada raudteega," ütles Allmann.

Liikuvusekspert Hannes Lutsu sõnul on Eestis võetud neljarajalised maanteed omaette eesmärgiks, kuid põhejndust neile pole. "Täna ei ole ühtegi probleemi, mille lahendamiseks oleksid neljarajalised teed kõige tõhusam, sealhulgas ka kõige kulutõhusam meede," märkis ta.

Taavi Aasa sõnul on head teed aga regionaalpoliitiline meede, mis julgustab inimesi kolima ka mujale kui suurematesse linnadesse.

Harjumaa omavalitsuste liidu direktor Joel Jesse sõnul tuleks maanteede ja raudteede arendamist vaadata kompleksselt ning topeldada pole mõtet. "Mõistlik oleks valida raudteed ja 2+1 maanteed lõikudes, kus ei ole veel 2+2 maanteid välja ehitatud," ütles Jesse.

Siim Pohlaku sõnul on tänasel päeval võimatu maapiirkondades ilma isikliku autota hakkama saada ning sealsetele elanikele pole raudteest rääkimisel mingit kasu. "Mul oleks hea meel, kui Eestis oleks rohkem raudteid, aga reaalsus on, et neid ei tule juurde, Türi ja Tamsalu vahele ei hakata uut raudteed ehitama," ütles Pohlak.

Priit Sauki sõnul on hakatud end harjutama mõttega, et tulevikus tuleb võrrelda eri transpordiliike ning otsustada, kas ehitada maantee või pigem raudtee. Samuti on tema sõnul praegu töögrupp analüüsimas riikliku transpordiameti moodustamist ning sellise ameti olemasolu aitaks tulevikus läbimõeldumaid otsuseid teha.

Elroni juhatuse esimees Merike Saks tõi välja, et rongireisijate arvu kasv on peale uute rongide liiniletoomist olnud väga kiire ning kiiret kasvu nähakse ka tulevikus. "Meie kogemus ütleb, et kui inimestele pakkuda kiiret ja turvalist sõitu, siis inimesed tulevad rongi," lausus Saks, kelle sõnul kuulutab Elron veel sel nädalal välja hanke kuue rongi ostmiseks ja uued rongid peaksid liinile jõudma 2025. aastal.

Saksa sõnul oleks vaja raudteedesse rohkem investeerida. "Kui meie eesmärgiks on keskkond ja noorte inimeste käitumise muutmine, siis võiks olla raudtee see, mis maanteega vähemalt proportsionaalselt võiks saada samaväärseid investeeringuid," lausus Saks.

Neljarajaliste tee ehitamise rahastamiseks on rahandusministeerium käinud välja avaliku ja erasektori koostöö ehk niinimetatud PPP projektide kasutamise. Minister Aasa sõnul aitaks PPP kasutamine mööda hiilida Euroopa Liidu eelarvereeglitest, mis ei luba Eestil praegu laenuraha eest teid ehitada.

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja märkis selle peale, et need reeglid on kindla eesmärgiga kehtestatud ning nendest möödahiilimist ei peaks pidama saavutuseks. "Need reeglid on selleks, et meil säiliks mingisugune arusaam, kui palju me kulutame. Me ei saa lubada, et tuleb poliitik võimule ja kulutab ära nii selle aasta kui järgmise aasta eelarve ära," lausus Oja.

Oja sõnul tuleb teede ehituse rahastamise suurendamisel otsustada, millest siis samal ajal ollakse nõus loobuma. "Millest me oleme nõus loobuma – kas me oleme nõus pensione vähendama või remondime koole vähem. PPP just nagu kunstlikult kaotab selle valiku ära – me ei ütle, kui palju see maksab, sest justkui keegi tulevikus maksab. PPP on nagu võlutrikk, mis näitab, et meil võlga ei ole, tegelikult on see võlg tulevikus olemas," rääkis Oja.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: