MKM-i transpordi asekantsler Ahti Kuningas märkis, et viimaste andmete kohaselt on Rail Balticu projekti raames aherainest toodetud lubjakivikillustiku kasutamine segatuna täiteliivaga kavandatud muldkeha alumistes kihtides.

"Selliselt võidakse Rail Balticu kasutamisel kasutada aherainet hinnanguliselt mahus kuni 3,3 miljonit tonni. Täpne tehniline lahendus ja võimalikud mahud on veel täpsustamisel," kirjutas Kuningas vastuses keskkonnaminister Rene Kokale.

Kokk tõi välja, et ressursside säästlikumaks kasutamiseks on riik seadnud eesmärgiks, et tekkinud aherainet tuleb taaskasutada vähemalt 40 protsendi ulatuses.

"Peame oluliseks, et riik kasutab võimalikult suures mahus taristuehituse objektidel põlevkivi kaevandamise käigus tekkinud aherainekillustikku, et selle võrra vähem avada uusi ehitusmaterjalide tootmiseks kavandatavaid karjääre," ütles Kokk.

Laiem kasutus piiratud

Samas tuleb Kuninga vastusest välja, et aheraine taaskasutamine teede ehituses on üsnagi piiratud.

"Aheraine puhul on tegemist materjaliga, mille omadused üldjuhul ei vasta minimaalsetele kvaliteedinõuetele katendikonstruktsioonis aluskihtides kasutamiseks ning see on põhjendatud ja lubatud vaid väikese liikluskoormusega teede ehitamisel," kirjutas Kuningas.

Asekantsleri sõnul on aheraine potentsiaalne kasutuskoht tee muldkeha, kus teatud tingimusi järgides võib aherainet kasutada täitematerjalina ilma kvaliteedis järgi andmata.

"Senine praktika aga näitab, et arvestades aheraine müügihinda ning olemasolevaid tootmiskohti, võib aheraine kasutamine osutuda majanduslikult otstarbekaks vaid tootmiskoha lähedal," märkis Kuningas.

Eesti Energia on avaldanud arvamust, et soovib Rail Balticu trassi alusmaterjaliks müüa vähemalt neli miljonit tonni põlevkivi kaevandamise jääke.