Eesti ehitusturgu ohustab maavarade lõppemise tõttu toorainekriis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Eesti ehitusturgu ohustab toorainekriis, kuna teede ja hoonete rajamiseks vajalikud paekivivarud hakkavad lõppema ning lube uute karjääride avamiseks ei anta, hoiatas Eesti mäetööstuse ettevõtete liit (EMTEL).

EMTEL-i juhataja Rein Voog rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et kui inimesed tahavad sõita uhketel neljarajalistel maanteedel ja elada ilusates majades, on selleks vaja kuskilt saada ka materjali, mis peaks olema kodumaine.

"Ei ole saladus, et kui me Eestis ei hakkaks kaevandama, vaid tooks materjali Soomest, Norrast või Rootsist, siis tähendaks see teedeehituse tunduvat kallinemist ja ka vähemaid tee-ehituse kilomeetreid," lisas ta.

Koalitsioon on tulnud välja kavaga ehitada kõik Eesti põhimaanteed kiiresti neljarajaliseks, kuid see kasvatab järsult vajadust ehitusmaavarasid ammutada. Voogi teada ei ole riik analüüsinud, kui palju uued taristuobjektid lisanduvaid maapõuevarasid nõuavad ja kui palju selleks tuleb lisakarjääre avada.

Küll aga on seda analüüsitud Rail Balticu puhul ning Eesti geoloogiateenistus on uurinud ehitusmaavarade olukorda ja vajadust Harju maakonnas. Tulemus oli Voogi sõnul üsna nutune: ehitusmaavara ei jätku.

"Arendaja kaevandab materjali selleks, et seda materjali on vaja kuskil kasutada. Kõige suurem kasutaja on riik," rõhutas ta.

Ehkki räägitud on ka sellest, et teenindusteede alusmaterjalina võiks kasutada aherainet, siis Voogi sõnul on seda ka tehtud, ent erinevalt vallateedest, kus sõidab päevas 30-40 autot, pole see tippteede jaoks sobiv.

Ta tõi välja, et kui tselluloositehase, kanala või aatomielektrijaama rajamisel saab arutleda eri asukohtade üle, siis maavarasid on just seal, kus neid on ehk mujalt neid kaevandada ei saa. Kõige paremad lubjakivivarud on Tallinna lähiümbruses Jõelähtme ja Harju vallas. Samas on Jõelähtme valla valimisliidu lepingus kirjas, et kaevandusi seal ei avata.

"Inimesena võin sellest aru saada, aga tekib küsimus, kas see pole liiga enesekeskne mõtlemine? Riigimehelikkusest jääb siin vajaka," ütles Voog.

Seadus on andnud valitsusele võimaluse sõltumata kohaliku omavalitsuse otsusest ikkagi kaevandamisluba välja anda, kuid reaalsuses võib sellest tõukuv kohtuvaidlus kesta aastaid, nagu on juhtunud Ruu karjääri puhul.

Voogi hinnangul on riik jätnud tähelepanuta asjaolu, et kaevandajad maksavad küll kaevandamisõiguse tasu, mis on seaduse järgi nähtud ette keskkonnahäiringute vähendamiseks, kuid see osa, mis laekub kohalikule omavalitsusele ja konkreetsele kogukonnale, keda kaevandamine häirib, on praktiliselt reguleerimata.

Seega tegi mäetööstuse ettevõtete liit ettepaneku, et riik sätestaks võimaluse suunata kaevandamise keskkonnatasudest suurem osa kohalikule omavalitsusele ja kogukonnale.

"Sellele juhtisime avalduses tähelepanu, et riik peab võtma konkreetseid samme, et ärgitada huvi kohalikes omavalitsustes ja kogukondades," lausus ta. "Teema on delikaatne ka valitsuse jaoks. Ei ole ju selliste otsuste tegemine valitsuse poolt, kus sõidetakse kohalikust omavalitsusest üle, meeldiv. Kuskil tuleb ka ebameeldivaid otsuseid vastu võtta."

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: