Keila - Valingu raudteelõigul kasutatakse põlevkivist eraldatud lubjakivi
Keila - Valingu raudteelõigu muldkeha ehitusel kasutatakse esimest korda suures mahus põlevkivi kaevandamisel maa peale toodavast lubjakivist. Eesmärk on seda tee-ehituses laialdaselt kastusele võtta, sest see on kasulik nii majanduslikult kui ka keskkonnahoiu seisukohalt.
Jääkaine viiakse rongiga objekti lähedale, siis seda materjali kohapeal veel töödeldakse ja seotakse liivaga. Seejärel viivad vedukid segu muldkehale.
"Ta asendab ehituses kruusa ja liiva, mida kasutatakse alumistes kihtides. See materjal omab päris tugevat konstruktsiooni ja annab stabiilsust," ütles Go Track juhatuse liige Andrei Kletsun.
"Kindlasti aheraine ei suuda asendada paekivikillustikku, aga kui me kasutame alumises konstruktsioonis materjali taaskasutamist ja asendamist, siis see on üks päris hea võimalus," lisas ta.
Elektrijaamades jääb sellist põlevkivist eraldatud ainet üle 1,5 miljonit tonni aastas. Praegusele raudtee-ehitusele kulub seda 40 000 tonni.
"See tuleb otse põlevkivi tootmisprotsessist, me eraldame lubjakivi aheraine sellest. Põlevkivi me kasutame oma vedelkütuste tootmiseks, elektritootmiseks ja siis aheraine ja killustik läheb ressursina infraehitusse," selgitas Enefit Poweri juht Andres Vainola.
Praegusele ehitusele on eelnenud katsetused ja ehitused väiksematel teelõikudel.
Tallinna tehnikaülikoolis töötati kolme aasta eest välja kindel koostis, mis sobib muldkeha ehituseks.
"Väiksema koormusega metsateedel on seda retsepti kasutatud, aga raudtee peateel nagu see Keila - Valingu lõik on, tõepoolest esimene kord nüüd selle retsepti järgi," ütles Vainola.
Go Track ehitab uut tüüpi muldkehaga raudteed Keila lähedal Eesti Raudtee tellimusel.
"See projekt on kindlasti selles vaates ainulaadne, et nii suures mahus ja täies mahus uut muldkeha ei ole me varem rajanud. /.../ Hinna osas on see üsna hea alternatiiv karjäärist tulevale materjalile, aga ma vaataksin selles mõttes natuke suuremat pilti, et selle materjali kasutamine aitab ära hoida uute karjääride rajamise," rääkis Eesti Raudtee ehitusteenistuse juht Riho Vjatkin.
Nii Vjatkini kui ka Vainola sõnul saaks seetõttu põlevkivi jääkainet ehituses laialdaselt kasutada.
"Me kindlasti tahame kaasa rääkida sellise kõrvaltoote kasutamisel Rail Baltica ehitusel. Mis saab olla suurepärasem kui me kõrvaltootele anname uue elu ressursina ja äkki jääb mõni kaevandus või karjäär tänu sellele Eestimaal avamata," ütles Vainola.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"