Perekonnaseisutoimingute seadus kohustab vanemaid oma lapsele eesnime panema kuu aja jooksul pärast tema sündi ning mõjuval põhjusel võidakse selleks anda veel üks kuu ajapikendust. Mis juhtub aga juhul, kui nime ettenähtud aja jooksul ei panda? Sellise võimaluse lahendus on kirjas nimeseaduses, mille kohaselt paneb siis nime linna- või vallavalitsus.

Juhtumeid, kus lapsevanemad nimepanekuga viivitaksid, tuleb siiski ette harva.

"Üldjuhul registreeritakse lapse sünd õigeaegselt, sest lapsevanematel on vaja lapsega arsti poole pöörduda, toetusi taotleda või muud sellist, milleks on vaja laps kirja panna," selgitas Kersti Ringmets siseministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast ERR-ile.

Ta lisas, et kodusünnitajatega on siiski tulnud ette olukordi, kus vanemad ei ole sünnitõendi saamiseks arsti poole pöördunud. Näiteks on ministeerium kokku puutunud juhtumiga, kus selgus, et juba kaheaastaseks saanud lapse sünd on registreerimata.

"Kohus pidi tuvastama, et laps põlvneb emast ja millal ta sündis. Kohtuotsusega märgiti, mis nimega on lapsevanemad teda kutsunud. See sünd registreeriti kohtulahendi alusel," meenutas Ringmets.

Lisaks tuleb ette, ehkki harva, et vanemad ei saavuta sünni registreerimisel ees- ja perekonnanime osas kokkulepet ja siis kaasatakse lapsele nime andmiseks eestkosteasutus, milleks on kohalik omavalitsus.

Seda, et linna- või vallavalitsusel oleks tulnud mõnele lapsele tõepoolest ise nimi välja mõelda, ei ole siseministeeriumi esindaja mäletamist mööda ette tulnud.

Kui selline olukord peaks aga sündima, siis mingeid reegleid selleks, kuidas nimi valida, eraldi paika pandud ei ole.

"Perekonnanimeks peab andma vanema nime. Eesnime puhul püüavad nad ka kuldset keskteed leida, arvestades peamiselt lapse huvisid, kellega ta hakkab koos elama," lausus Ringmets.