Seaduseelnõus on kirjas, et eesnimi peab keeleliselt ja ka tähenduselt sobima inimese sooga, aga see ei tohi olla teenistusnimi ega koos perekonnanimega üldtuntud autori nimi. Näiteks ei saa eesnimeks panna Kindral, Osakonnajuhataja, Minister või Doktor. Lisaks ei lubata panna lapsele nime, mille korral oleks nii ees- kui perekonnanimi sama, näiteks Siim Siim või Anni Anni.

"Kui lubada panna nii eesnimeks kui ka perekonnanimeks üks ja sama nimi, tekitaks see kindlasti küsimusi ja inimene peaks kogu aeg oma nime selgitama," põhjendatakse eelnõus.

Mõjuva põhjuseta ei või panna lapsele tema soole mittevastavat eesnime. Seletuskirjas öeldakse, et mõnes riigis on soost sõltumatud eesnimed küll lubatud, kuid siis peab inimene rohkem selgitusi jagama, kuna eesnimi ei anna aimu, kas tegu on mehe või naisega.

"Eestis soovib seadusandja selle piiranguga suurendada õigusselgust," põhjendatakse eelnõus. "Kuigi eesti nimetraditsiooni kohaselt on nimed peamiselt seotud kindla sooga, esineb siingi nimesid, mis ei ole kindlalt ühe soo nimed. Sellised on näiteks Tõelemb, Uuve, Ilo, Südik, Aade, Janika, Ustav, Terje. Kuid Eestis on sooneutraalsed nimed pigem erandlikud."

Siseministeeriumi pressiesindaja Pia Kuusik ütles ERR-ile, et nende rahvastiku toimingute osakonna kinnitusel ei tähenda see piirang, et edaspidi ei saaks lapsele eelnõus mainitud nimesid panna.

"Mõte on selles, et kui nimi selgelt ei vasta soole, näiteks Mati, ja seda soovitakse panna tüdrukule, siis seda ei saa panna. Kui seda nime esineb mõlemal sool, näiteks Terje, siis piirangut ei ole," selgitas Kuusik.

Ehkki sotsiaalmeedias levivad väited, nagu keelaks uus nimeseadus ka vanu rahvalikke nimesid või viimasel ajal populaarsust kasvatanud loodusest inspireeritud nimesid nagu Lumi või Tuul, mis samuti kindla sooga ei seostu, ei ole see ministeeriumi kinnitusel tõsi ning selliseid nimesid võib lastele panna ka edaspidi. Lisaks juhtis Kuusik tähelepanu sellele, et ka soole mittevastavat nime on keelatud anda ainult mõjuva põhjuse puudumisel.

"Kui see [põhjus] on olemas, saab ka soole mittevastavat nime," lausus ta.

Võõrkeelse nime saab lapsele anda siis, kui see on kasutusel eesnimena mõnes teises riigis ja seejuures peab tegu olema inimese, mitte hobuse- või koeranimega. Teises riigis kasutatavat eesnime võib mugandada, nii et see vastaks vähemalt eesti võõrsõnade reeglitele. Näiteks kui lapsele tahetakse anda nimeks Gretli, välisriigis aga on kasutusel nimekuju Gretly, võib mugandust Eesti Keele Instituudi hinnangul seadusele vastavaks pidada.

Lubatud on anda kuni kolm lahku kirjutatud nime või kaks sidekriipsuga seotud nime. Eesnimeks ei saa võtta numbreid ega heade kommetega vastuolus olevaid nimesid.

"Näiteks sooviti Rootsis 1991. aastal sündinud lapsele panna eesnimeks Brfxxccxxmnpcccclllmmnprxvclmnckssqlbb11116. Seadusandja võimalus on sellises olukorras vahele astuda ja piirang seada, et tagada õigusselgus ning heade kommete järgimine," seisab eelnõu seletuskirjas.

Kõigi nende piirangute eesmärgina on välja toodud nimetraditsiooni hoidmine ning eesti keele kaitsmine ning vajadus välistada nime alusel diskrimineerimine või solvamine. Ka teistes riikides on teatud nimed keelatud: näiteks Taanis ei või nimeks panna Anus või Monkey, Prantsusmaal Nutella ega Mini Cooper, Saksamaal Adolf Hitler, Mehhikos Facebook või Rambo, Rootsis Ikea ning Uus-Meremaal Sex Fruit ega Fat Boy.

Nime osas võib erandeid teha, kui inimesel on kodakondsuse, päritoluriigi või rahvuskuuluvuse tõttu seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav eesnimi vastab sellele.

Uut eesnime võib inimene endale taotleda ka edaspidi, kui tal on selleks mõjuvad põhjused. Muu hulgas saab nime muuta selleks, et see kohalikele reeglitele vastavaks muuta. Näidetena on eelnõu seletuskirjas välja toodud olukorrad, kus näiteks Lätis sündinud lapsele on antud nimeks Roberts, ehkki vanemad soovisid Robertit, Õiest on saanud Oie või Tõnust Tönu. Niisugustel juhtudel saavad inimesed Eestisse naasmise järel enda nime eestipäraseks muuta.

Uudse piiranguna ei saa teatud kuritegudes süüdimõistetud inimesed nime muuta enne, kuni kuriteod karistusregistrist kustuvad.

Praegu kehtiv nimeseadus jõustus 2005. aastal ning ministeeriumi hinnangul vajab see muutmist, et pidada sammu ühiskonnas toimunud muudatustega. Siseministeerium saatis eelnõu kooskõlastusringile 18. juunil.