Mullune salmonelloosipuhang räsis munatootmist ja ujutas turu üle võõrsaadusega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

OÜ Sanlind kanafarm.
OÜ Sanlind kanafarm. Autor/allikas: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees/SCANPIX

Mulluse munatoodangu 29-protsendilise vähenemise taga on kodumaiseid kanafarme räsinud salmonelloosipuhang, mis tabas mitut suurtootjat. Et aga loodus tühja kohta ei salli, võtsid turuosa kiiresti üle odavamaid mune müüvad Läti-Leedu tootjad.

2018. aasta sügisel tabas Eesti munasektorit hoop, kui Sanlinnu farmist avastati salmonelloos. Selle omanik Andres Puksov oli sunnitud hävitama kõik oma 200 000 kana ega olnud kindel, et sellest üldse enam välja tuleb. Mullu tal tootmist polnudki.

Nüüd aga ütleb ta, et midagi muud mõistlikku tootmishoonete ja spetsiifilise sisseseadega ka teha pole ega kellelegi seda välja rentida. Nii sai varasemate heade aegade toel oma kanakasvandusele taas hing sisse puhutud ning munatootmisega alustatud. Poodi pole toodang veel jõudnud.

"Tibud said võetud augustis, praeguseks on nad alustanud munemist. Tegutseme kahes kanalas: üks on õrrekanala, teine puurides," ütleb Puksov.

Toodang peaks hakkama alates veebruari teisest dekaadist Coopi lettidele jõudma.

"Eks vaatab, kuidas siis võetakse meie taastoodang vastu. Sellest sõltub, kuidas ülejäänud kanalaid taastama hakkame, praegu veel ei tea seda," jäävad Sanlinnu tulevikuplaanid lahtiseks.

Taastootmist alustati tagasihoidlikult 30 000 linnuga, kuid Puksov nendib, et konkurentsis püsimiseks on seda vähe - hinnaeelise annab suurtootmine.

"Peame suurendama, aga sõltub, kuidas müüa suudab. Teha võib kõike, aga kui maha müüa ei suuda, pole mõtet," nendib Puksov. "Läti-Leedu muna ründab ka siia järjest aktiivsemalt ja väga odava hinnaga. On tekkinud 20-protsendiline hinnavahe Eesti ja Balticovo muna vahel. Läti-Leedu paar tootjat on hiigelsuured, kümneid kordi suuremad. Kui meie suurimal tootjal on 300 000 kanakohta, siis neil kolm miljonit kanakohta."

Läti suurtootja viib üle poole oma toodangust ekspordiks.

"Ja kui neil on suured ülejäägid, siis müüakse ekspordiks isegi alla omahinna, et lahti saada kaubast," teab Puksov.

Kodumaise toodangu osakaal alla poole

Kui enne salmonelloosipuhangut oli kodumaise muna osakaal oma parimatel aegadel suurusjärgus 60 (või isegi 70, täpseid andmeid munatootjatel pole) protsenti turust, siis pärast seda on Eesti munade osakaal langenud alla poole turust, täpsemalt 47 protsendini.

Sanlind pole ainus, keda salmonelloos tabas, ehkki neid laastas see kõige ulatuslikumalt.

Ka teine suur munatootja, Davafoods pidi mullu kevadel 55 000 lindu haiguse tõttu hävitama. See oli üks farmitäis viiest. Muidu aga on nad oma 275 000 muneja kanaga Eesti tootjatest suurim, valitsedes ligi poolt kodumaisest toodanguturust.

Ka Davafoods on löögist taastumas ja värskelt haigusest jäänud auku lappimas. Kuid uued kanad on veel noored ega mune. Nemad peaksid munemisikka jõudma kuu aja pärast, veebruari lõpus.

Ka Davafoodsi juht Vladimir Sapožnin tõdeb, et Läti-Leedu on turu oma odava toodanguga üle ujutanud.

"Ketid toovad sisse omabrändi mune, eriti Maximal ja Rimil on puha Läti-Leedu-Poola, võib-olla isegi Ukraina munad. Häbematult odavad munad," ütleb Sapožnin. "Muna on ju puhas valk. Kui arvutada muna hind üle kilohinda, see teeb nii 1.60-1.70, siis te ei saa isegi rasvast sealiha selle eest."

Eestis võib Davafoods suurim munakasvataja olla, ent lõunanaabrite kõrval kahvatuvad ka nemad: Läti suurim tootja Balticovo omab 2,8 miljonit kana, Poola suurimal kanakasvatajal on neid aga lausa 40 miljonit.

Nõnda on juhtunud, et kui Davafoods poodidele kogu oma toodangut jaeturule maha müüa pole suutnud, on see kontserni sisse müüdud - munad lähevad purustamisele, sisu kasutatakse tööstuslikuks tarbimiseks ära.

Vähesel määral mõjutab munatoodangut ka eelistuste muutumine - tasapisi hakkavad tarbijad eelistama õrre- ja vabapidamisel kanade mune, ent nende toodang on puurikanade omast väiksem. Siiski ütleb linnukasvatajate seltsi juht Jarno Hermet, et see pole toodangu langust eriti mõjutanud.

"Eelmisel aastal pigem lisandusid mõned väiksemad tootjad, kes just toodavad õrrekanade mune ja varem ei tootnud midagi. Selle alusel pidanuks siis munatoodang kokkuvõttes hoopis suurenema. Aga see muutumine peaks jääma alla protsendi," hindab Hermet ja toob näite Linnu Talust, mida ise peab: "Meie näiteks Linnu Talus tootsime mullu kolm miljonit muna vähem kui aastal 2018, see lihtsalt juhtus nii. Meil käib selline rotatsioonisüsteem eri kanalate vahel. Alati need asjad ei laabu päris nii, nagu tahaks, peame kanapartiisid vahetama – vanad välja, uued sisse. Meil see toodang kõigubki natuke nii ja natuke naa, ei ole teadlikku suurt põhjust."

Hermet ütleb, et peamiselt puurikanu kasvatav Linnu Talu on kaalunud ka õrrekanade ja vabapidamisel kanade osakaalu tõstmist, ent see ei tasu end veel ära.

"Kaalume seda, aga see võtab aega ja investeeringuid. Me toodame õrre- ja vabapidamise munasid ka, aga neid tegelikult nii palju ei osteta, kui palju me neid toodame. See näitab, et nõudlus puurimunade järele on endiselt suur. Oleks vastupidi, eks me siis seda protsessi kiirendaks, astume ikka turu nõudluse ja ajaga kaasas," tõdeb Hermet, lisades, et Lätist-Leedust pärit omamärgi munad, mida jaeketid pakuvad, on samuti valdavalt puurikanade toodang, mistõttu on keeruline hinnakonkurentsi pakkuda.

"Pood teeb valikud," ütleb ta. "Me võib-olla isegi tahaks seda, aga pole ettekiirustamise võimet praegu, et viskaks puurid välja ja paneks asemele õrreseadmed. Oleme viimase kümnendi jooksul nii palju puuridesse investeerinud, et see oleks kohutav raiskamine," nendib Hermet ja lisab, et kuigi see võib kõlada kohutavalt, on nende puurid tegelikult väga suured ja linnul pole seal üldse halb olla.

Munatootmine on aga tänapäeval nii automatiseeritud protsess, et kanalasse inimese jalg praktiliselt ei satugi - kanad võivad seal terve oma elu ära elada, inimesega kordagi kokku puutumata, ütleb Puksov Sanlinnust.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: