Möödunud aastal munesid Eesti kanad 145,3 miljonit muna ehk 29 protsenti vähem kui aasta varem. Munatoodang on vähenenud juba 2018. aasta esimesest kvartalist, langedes senini kõige madalamale tasemele mullu neljandas kvartalis, kui toodeti 30 033 000 muna.

Lindude, nii munejate kui lihalindude arv vähenes aasta varasemaga võrreldes viis protsenti ja neid oli eelmise aasta lõpus kaks miljonit.

Võrreldes 2018. aastaga on piimalehmade, lammaste ja lindude arv vähenenud ning sigade arv suurenenud.

Veiseid oli Eestis aasta lõpus 254 000, sealhulgas 85 000 piimalehma. Võrreldes 2018. aasta sama ajaga oli veiseid 0,8 protsenti rohkem, piimalehmade arv vähenes aga 0,2 protsenti. Jätkus olukord, et piimalehmade arvu vähenemisele vaatamata suurenes aasta keskmine piimatoodang lehma kohta, mis oli möödunud aastal 9633 kilogrammi ehk 346 kilogrammi rohkem kui 2018. aastal.

Piima toodeti kokku 821 500 tonni ehk kolm protsenti rohkem kui aasta varem.

Sigu oli 306 300, mis on viimase viie aasta suurim arv. Lambaid ja kitsi oli 74 400, nende arv on viimasel viiel aastal vähenenud. Võrreldes 2018. aastaga oli vähenemine viis protsenti, aastaga 2015 võrreldes aga 18 protsenti.

Lihatoodang suurenes aastaga 5 protsenti. Tapaks müüdud ja majapidamistes tapetud loomadest ning lindudest saadi 77 800 tonni liha (lihakaalus). Veise-, lamba- ja kitselihatoodang vähenes 2018. aastaga võrreldes vastavalt 6 protsenti ning 13 protsenti. Sealiha aga toodeti 8 ja kodulinnuliha 5 protsenti rohkem.