"Vaadates 2020. aastal autasustatute nimekirja torkab juba mitmendat aastat silma president Kersti Kaljulaidi tagasihoidlik joon väljaantavate teenetemärkide arvu osas," ütles Arjakas ERR-ile.

Sel moel eristub ta Arjakase sõnul selgelt kolmest eelmisest presidendist ja aitab kaasa, et Eesti teenetemärgid ei satuks inflatsiooni. "Paraku annetatakse kaasajal kõikvõimalikke teenemärke, linna- või valla aukodanike tiitleid ja muud seesugust õige kergekäeliselt. Sel aastal pälvib riikliku teenetemärgi üle 50 inimese vähem kui näiteks 2018. aastal ja sellise tendentsiga saab igati nõustuda," nentis Arjakas.

Tegelikult annetas Toomas Hendrik Ilves aastatel 2009 - 2016 iga kord alla saja teenetemärgi.

Arjakas meenutas, et sel aastal tähistame Eesti vabariigi 102. aastapäeva. "Nii tuli korraks mõte, et võiks isegi ühitada teenetemärgi pälvinute arvu riigi sünnipäevaga ning järgmisel aastal tuleks välja anda vaid 103 teenetemärki. Kui taolisest lähenemisest tekiks traditsioon, siis oleks tulevikus täiesti välistatud Eesti teenetemärkide inflatsioon," arutles Arjakas.

Tänavuse teenetemärgi pälvinute nimekirja osas jääb Arjakase sõnul silma poliitilise eliidi täielik puudumine ja üsna selge rõhuasetus loomeinimestele, sealhulgas teadlased. "Samuti on tähelepanuväärselt palju ettevõtjaid ja kohaliku elu edendajaid, samuti laiemalt võttes - kultuurielu edendajaid."

Arjakas ütles, et isiklikult on tal hea meel mitme kolleegi üle, nagu näiteks ajaloolased Ago Pajur ja Hellar Lill ning arhivaar Tatjana Šor, sest nende pühendumus oma igapäevasele tööle on erialaringkonnas hästi teada.

"Ning veel - ülima tõenäosusega ei leia sellest nimekirjast ühtegi isikut, kelle riikliku autasu pälvimise kohta võiks peagi tekkida mõni tõsine küsitavus. Paraku on eelmiste presidentide ajast meelde jäänud mõned taolised kurvastavad juhtumid," sõnas ta.

Arjakas rääkis, et tegelikult peaks kõigepealt rõhutama, et sellise teadaande avalikustamise puhul on aastast-aastasse veidi häiriv sõnastus.

"Pole mitte päris õige formuleering, et president "annab" ja kodanik X "saab" või "sai" teenetemärgi. Leiba ja saia annab müüja ning ostja saab neid ikka kauplusest! Täiesti lootusetu on samuti üsna levinud sõnastus, et president "omistab" kodanik X-ile teenetemärgi," rääkis Arjakas. "Pigem tuleks kasutada küll veidi vanamoodsat, aga ikkagi soliidset sõnastust ehk president "annetab" ja kodanik X "pälvib"."

Annetamine tähendab Arjakase sõnul ehk omal moel Eesti riigi püsivust ja kestvust, mis endastmõistetavalt kuulubki teenetemärgi juurde. "Mõnel juhul võiks olla veel sõnastus, et president "annab välja" näiteks 125 teenetemärki."