Pöide kirik jäi rootslaste kingituse jaoks liiga väikseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Pöide kirik.
Pöide kirik. Autor/allikas: A. Palu/commons.wikimedia.org

Saaremaal asuva Pöide kiriku nõukogu jõudis rootslastega läbirääkimistes nii kaugele, et nood olid nõus andma tasuta Malmö Karli kiriku sisustuse Pöidesse. Kui saarlased aga hakkasid vaatama, kuhu see kirikumööbel paigutada, selgus, et ruumist jääb kõvasti puudu. Mööblit pakuti Narva Aleksandri kirikule, kuid riik keeldus viisakalt.

EELK Pöide Maarja kogudus jõudis Rootsi-Mihkli kiriku õpetaja Patrik Göranssoni abiga Rootsi kuningriigi kirikuvalitsuseni, kellega peeti läbirääkimisi, et tuua Saaremaale Malmö Karli kiriku sisustus – pingid, kantsel ja altariaedik. Rootslased olid nõus kogu mööbli loovutama tasuta, eestlaste kanda jäi transport ning mööbli ülesseadmine Pöides.

Kui saarlased aga hakkasid tõsisemalt analüüsima, kuidas Malmö kirikust toodav mööbel märkimisväärselt väiksemasse Pöide pühahoonesse paigutada, sai selgeks, et see kirikusse ei mahugi.

Et rootslaste head pakkumist mitte luhta lasta, tegi Pöide Maarja kiriku nõukogu esimees Jaan Tamm mitmele ministrile ettepaneku, et rootslaste mööblit võiks kasutada suuruselt Malmö Karli kirikuga võrreldavas Narva Aleksandri kirikus, mida on riigil plaanis renoveerima hakata.

Teisipäeval sai Tamm viimase vastuse kultuuriministeeriumilt, kus kantsler Tarvi Sits ütles pakkumisest viisakalt ära, põhjendades otsust sellega, et Narva luteri kogudus on nii väike, et sellise suure mööbliga pole seal midagi peale hakata. Kuivõrd väikesearvuline kogudus peab teenistusi kiriku torniosas, mitte suures kuppelsaalis, ei leidu seal samuti ruumi suurest Malmö kirikust pärit mööblile. Kuppelsaalis korraldama hakatavate kontsertide jaoks on ministeeriumil plaanis aga 500 teisaldatavat istekohta.

Kingitus jääb kinkijale

Jaan Tamm ütles ERR-ile, et ta rääkis mööbli Narva viimisest kolme ministri ja EELK peapiiskop Urmas Viilmaga, kuid lõpuks oli kõigilt vastus üks ja seesama.

"Jutt oli Narvast, aga sinna ei taheta enam klassikalises mõttes kirikut. Malmö kirik on sama suur kui Kaarli kirik Tallinnas, sinna mahub 1500 inimest koos rõdudega. Pöide kirikus on meil nagu Eesti kirikutes ikka võimalused tagasihoidlikud," rääkis Tamm.

Praegu käivad Pöide kirikus pikihoone konserveerimistööd, mis praeguse riigieelarvelise rahastamise juures jätkuvad veel viis kuni kuus aastat, märkis Tamm. See tähendab, et isegi kui saarlased oleks otsustanud mööbli endale jätta, oleks seda renoveerimise ajal pidanud kuskil mujal hoidma.

"Me oleme väikesed, kuigi Pöide on suurim kirik Saaremaal. Siis tegimegi ettepaneku viia sisustus Narva, aga sellega ei õnnestunud, hakati rääkima, et seal on ikka nii väike ja nõrk kogudus. Peapiiskop küll alguse arvas, et ideel on jumet, aga tema pole ka kõige suurem otsustaja, sellepärast rääkisingi siseministeeriumiga (Narva kiriku valitseja – toim.). Kohtusin kolme ministriga. Eile (teisipäeval) sain viimase vastuse kultuuriministeeriumilt, mis oli sama mis siseministrilt ja rahvastikuministrilt. Eks selline asi võtab isu ära ikka küll," rääkis Tamm.

Kuivõrd Eestis hästi säilinud kirikumööblile kohta lõpuks ei leitudki, jääb see Malmösse. "See mööbel on väga heas korras, Malmö kirik on köetud, ja seetõttu pole see mööbel koitanud ja mädanenud rõskusest ja külmast nagu meil ja mujal Eesti kirikutes," märkis Tamm.

Malmö Karli kiriku pingid. Autor/allikas: EELK Pöide Maarja kogudus.

Põhjus, miks Rootsi kirikuvalitsus oli nõus kiriku sisustusest loobuma, oli lihtne – Malmö Karli kiriku kogudus lakkas olemas 2010. aastal. "Selline protsess on Euroopa kestnud 1990ndatest luteri kirikus, kui kogudused hakkasid kokku sulama. Need protsessid on samad Eestis. Pöides on maksumaksjaid alla 30, siis peab ka kirikul olema teine funktsioon, et käiksid ka teised inimesed peale koguduse liikmete. Eelmisel suvel käivitasimegi kontserdid," rääkis Tamm.

Pöide koguduse likvideeris nõukogude võim 1950ndate alguses, see taastati 1990. Vikipeedia andmetel oletatakse, et Pöide kiriku esmane hoone valmis 1230. aastatel. 2012. aastal kaevati Pöide kirikus. Arheoloog Villu Kadaka uurimuses tõdeti, et Pöide kirik on tõepoolest Eesti vanim kiviehitis.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: