Lukas esitas valitsusele plaani Narva Aleksandri kiriku tuleviku kohta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Aili Vahtla/ERR

Kultuuriminister Tõnis Lukas esitas neljapäeval valitsusele Narva Aleksandri kiriku kontseptsiooni, mille järgi saaks peale renoveerimist hoones korraldada kontserte ja muid üritusi ning seal säiliks jumalateenistuste korraldamise ja näituste pidamise võimalus.

Narva Aleksandri Suurkiriku ostis riik koos Eesti Evangeelse Luteri Kirikuga (EELK) pankrotist välja 2016. aasta juunis. Samal kuul tegi valitsus kultuuriministeeriumile ülesandeks koostada kirikule kontseptsioon ehk leida parim viis, kuidas kirikuhoonet tulevikus kasutada.

Sel nädala Lukase poolt valitsusele esitatud kontseptsioonist selgub, et Riigi Kinnisvara AS (RKAS) poolt 2018. aastal kiriku hoone insenertehnilise uuringu ja auditi järgi on kogu hoone renoveerimis- ja ehitustööde maksumus vähemalt 2,5 miljonit eurot.

Lisaks on ekspertiisis välja toodud tööd, mis on vajalikud hoone ohutuks kasutamiseks, need maksavad 684 000 eurot; kui soovitakse rajada maa-alune juurdeehitis, läheks see lisaks maksma veel 576 000 eurot.

Lukas tegi valitsusele ettepaneku toetada Aleksandri kiriku renoveerimist summaga, mis lubaks kasutusele võtta kogu hoone. Tänavu septembriks peab siseministeerium, kes on hoone valitseja, koos kultuuriministeeriumiga töötama välja kiriku haldamise mudeli, sealhulgas edasiste investeeringute maksumuse ning finantsanalüüsi. Sügisel peab see dokument jõudma valitsuse arutada.

Uus kontserdisaal Narva linna

Kultuuriministeeriumi plaani järgi renoveeritakse Aleksandri kiriku hoone sellises mahus, et seal on võimalik korraldada kontserte ja muid üritusi - näiteks konverentse ja vastuvõtte - ning säiliks audiovisuaalsete installatsioonide näitamise, jumalateenistuste korraldamise ja näituste pidamise võimalus.

Ministeeriumi ettepaneku järgi rajataks kiriku esimesele korrusele kontserdisaal 500 teisaldatava istekohaga, millele saaks suuremate ürituste puhul lisada 300 kuni 400 kohta.

Kuigi Narvas ja linna lähipiirkonnas, näiteks Jõhvis, on juba praegu mitu kontserdisaali, siis suurkiriku saal pakub teistsuguseid võimalusi.

Ainulaadseks peetava kaheksanurkse ümarsaaliga hoones on eriline akustika, mistõttu oli idee rajada kirikusse kontserdisaal päevakorras juba 1980. aastate lõpus. Ka 2000. aastate alguses, kui alustati kiriku taastamisega, oli üks eesmärke rajada sinna esinduslik ja rahvusvahelise tähtsusega kontserdisaal.

2005. aasta renoveerimisprojekt ning muinsuskaitse toonased eritingimused nägid samuti ette, et hoone funktsiooniks saab olema kirik-kontserdisaal.

Ka 2016. aastal pöördusid Eesti Kontserdi ja EELK esindajad kultuuriministri poole kirjaga, kus soovitati rajada hoonesse kirik-kontserdisaal, kuhu oleks võimalik tuua lisaks Eesti artistidele ja kollektiividele välisorkestreid, -ansambleid ja -teatreid. Asjatundjate hinnangul sobib kiriku saali akustika ideaalselt koorimuusikale ning kontseptsiooni järgi võiks hoone nimiürituseks olla rahvusvaheline sakraalmuusika koorifestival.

Aleksandri kiriku rõdud ja võlvid. Autor/allikas: Kultuuriministeerium

Kuppelsaal on praegu keelu all

Alates 2016. aastast,  mil kirikuhoone läks riigi omandisse, on selle kasutamiseks pakutud mitmeid variante: peale kontserdisaali on välja käidud linnaraamatukogu, konverentsikeskus, vaba aja keskus, loovettevõtete inkubaator, hotell, mobiilne spordikeskus, filmimuuseum jne.

Enne kui kirikus saab suuri ja ilusaid üritusi korraldama hakata, tuleb selles teha korralik remont, sest praegu on kiriku suur kuppelsaal kasutamiskõlbmatu. Saal on praegu külastajatele suletud, sest sealne olukord on inimeste jaoks nii ohtlik, et päästeamet ei andnud seal ürituste läbiviimiseks enam oma kooskõlastust.

Kehva seisu kinnitas ka Tallinna tehnikaülikooli inseneride hinnang hoone konstruktsioonide seisundi kohta.

2018. aastal tegi EELK Narva Maarja kogudus kuppelsaalis minimaalse avariiremondi ning soetas kiriku kuppellaele seadmed, et näidata audiovisuaalseid kavasid. Projekti läsk maksma üle 600 000 euro, millest 225 000 eurot tuli riigieelarvest. Veel 2018. aasta sügisel ja talvel toimusid suures saalis kontserdid koos audiovisuaalse kava esitlusega1, kuid praeguseks on kõik üritused peatatud. Kehvas olukorras on nii kuppelsaali võlvlaed, rõdud kui evakuatsiooniteed.

Paremas seisus on kiriku välisosa. Kirikuhoone välised taastamistööd tehti suures osas 2000ndatel, mil taastati torn ning vahetati katus ja aknad.

RKAS-i 2018. aastal tellitud ekspertiisist selgus, et kuigi hoone vundamendi seisukord on hea, on rõdud ja nende võlvkaared väga halvas seisukorras. Lisaks on välisseintes palju vuugikahjustusi ning niiskustakistuse puudumise tõttu olid konstruktsioonidel veekahjustused. T

Praegu katab Narva Aleksandri kiriku kommunaalkulud Narva Maarja kogudus Narva linna kaasabil. Igakuised kulud, mis on peamiselt seotud torniosaga, on umbes 700 eurot kuus.

Plaanis on ka abihoone ehitus

Kuivõrd aastatel 1881–1884 ehitatud hoone on muinsuskaitse all, saab kiriku renoveerimine olema erilise tähelepanu all.

"Kuna tegemist on väärika ja olulise ehitismälestise ning sümbolväärtusega hoonega, kasutatakse projekteerimistööde hankimisel väärtuspõhise hanke mudelit. Projekteerija ja ehitaja valikul jälgitakse, et töid juhivad kõrge kvalifikatsiooniga ruumiloome valdkonna pädevad spetsialistid," märgitakse kultuuriministeeriumi poolt valitsusele esitatud memorandumis.

Samas on plaanis ajaloolise hoone juurde rajada uus abihoone, kus hakkaksid paiknema Narva Maarja koguduse tööruumid. Abihoone on kavas peahoonega ühendada, üheks lahenduseks pakutakse galeriid. Parima lahenduse leidmiseks on plaanis korraldada arhitektuurikonkurss. Abihoone suuruseks on pakutud 500 kuni 600 ruutmeetrit.

Taustaks

  • Aleksandri kirik, mille projekteeris Peterburi arhitekt Otto Pius von Hippius, ehitati aastatel 1881–1884 Kreenholmi manufaktuuri luterlastest töölistele. Kuna Kreenholmis töötas tol ajal 5000 inimest, pidi kirik suutma kõik töölised korraga ära mahutada. Kirikus olevat olnud 2500 istekohta ja seisukohad ülejäänutele.
  • Narva pommitamise ajal Nõukogude lennukite poolt 6. märtsil 1944 tuli kiriku kuplist sisse mürsk, mis purustas tornikiivri. Sama aasta 24. juulil lasti arusaamatutel põhjustel õhku ka säilinud kellatorn koos seal asunud Walckeri oreliga.
  • Kirikut hakkas taastama Aleksandri kogudus, mis oli pärast sõda ainus Narvas säilinud luterlik kogudus. Kirik tegutses kuni 2. septembrini 1962, mil see koguduselt ära võeti. Kogudusele anti asemele kunagise Zinovjevi malmitöökoja barakk. Kirikusse paigutati kaubastu ladu.
  • 1989. aasta alguses plaaniti kirik muuta kontserdisaaliks, kuid selle elluviimiseni ei jõutud.
  • Kirik tagastati kogudusele 21. detsembril 1990 ning esimene jumalateenistus taastatud kirikus peeti 8. juulil 1994.
  • 19. septembril 2000 andis president Lennart Meri kirikule Suurkiriku nimetuse.
  • 27. juunil 2008 avati taastatud kellatorn ja kirikumuuseum.
  • Kiriku taastamine tekitas kogudusele suured võlad ja seetõttu kuulutati 2015. aasta aprillis välja koguduse pankrot. Kuna EELK ei leidnud võimalust võlgu katta, otsustasid võlausaldajad 2016. aastal kiriku võlgade katteks enampakkumisele panna.
  • 9. juunil 2016 tegi vabariigi valitsus otsuse, millega riik koos EELK-ga ostis Narva Aleksandri Suurkiriku pankrotist välja.
    Aleksandri kiriku välisvaade. Autor/allikas: Kultuuriministeerium
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: