Paldiskisse tahetakse rajada lõplik radioaktiivsete jäätmete matmiskoht ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Lääne-Harju vald algatas eriplaneeringu uurimaks, kas Paldiskis võiks olla radioaktsiivsete jäätmete matmiskoht. Praegu on Paldiskis ajutine hoidla, kuid aastaks 2040 tahab riik leida püsiva lahenduse.

Praegu on Paldiski tuumaobjektil radioaktiivsete jäätmete vaheladustusala, kuid sinna võib tekkida ka lõplik ladustuspaik, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vaheladustuspaik on rajatud nõukogudeaegsesse Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskusse, mis anti Eesti käsutusse alles 1995. aastal.

Radioaktiivsete jäätmete ladustemisega tegeleva A.L.A.R.A. keskkonnatehnika nõunik Ivo Tatrik ütles, et praegu kogutakse Paldiskisse ainult Eestis tekkivaid radioaktiivseid jäätmeid ning ladustamiskoht on kuni 2040. aastani selleks täiesti valmis. "Siin on piisavalt mahtu selle jaoks. Praegu hoiame lisaks radioaktiivsete jäätmete vahehoidlale ka kahte Nõukogude Liidu aegset reaktori sektsiooni," ütles Tatrik.

"Ükski asi ei kesta igavesti ja ajutise asemel on ikkagi vaja lõplikku lahendust. Samamoodi on see radioaktiivsete jäätmetega. Lõplik lahendus on tehnoloogiliselt oluliselt lihtsam, ta sisuliselt ei nõuagi inimese sekkumist," rääkis Tatrik.

Betoonkonteineritest koosnev ja osaliselt maa all asuv lõplik hoidla kaetakse mitme kaitsva kihiga ja hakkab eemalt välja nägema nagu muruküngas. Lääne-Harju valla abivallavanema Erki Rubeni hinnangul on eriplaneeringu algatamine märgiline otsus kogu Eesti jaoks, sest nüüd saab lõppladustuspaiga rajamisega jõudsalt edasi liikuda.

"Eriplaneering algab asukoha valikuga. Kui me leiame, et see olemasolev asukoht on kõige mõistlikum, siis sinna ta tuleb. Juba täna on see vaheladustuspaik ja selles paiknevad radioaktiivsed jäätmed tegelikult keskkonnale ohutud, nüüd küsimus on selles, kas lõppladustuspaik tagab selle, et välised mõjutused ei pääseks nendele jäätmetele endile ligi," sõnas Ruben.

Kuigi ajutine ladustuspaik ammendub alles 20 aasta pärast, on tegelikult juba täna lõpliku lahenduse leidmisega kiire.

Keskkonnaministeeriumi kiirgusosakonna peaspetsialist Krista Saarik märkis, et ministeeriumi plaani järgi peab asukoht olema välja selgitatud aastaks 2025. "Seejärel me alustame ehituslubade ja tegevuslubade taotlemisega, samuti projekteerimisega aastal 2027. Ning oleme enda ajakavasse arvanud, et ehituse endaga võiks alustada aastal 2037," lausus Saarik.

Lõppladustupaik peab olema valmis aastaks 2040 ja alles seejärel alustakse allveelaeva õppekeskuse lammutamisega. Sellest tulenevad ohtlikud jäätmed ladustatakse uude hoidlasse 2050. aastaks.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: