Kord näeb ette, et omavalitsus peab leidma alternatiivseid asupaiku sellisele objektile. Selleks välistati kõigepealt näiteks looduskaitse-, elamu- ja puhkealad. Kokku saadi 18 asupaika, mida seejärel hinnati.

"Hindamiskriteeriumid on näiteks tektooniliste sündmuste esinemise tõenäosus asukohas, rohevõrgustik, aga ka see, kas asupaika viib sobilikke teid. Ja seejärel lisaks Paldiski asupaigale tekkisidki Pedase ja Altküla asukohad," selgitas Lääne-Harju abivallavanem Erki Ruben.

Nii praeguse, Paldiski külje all asuva ladustuspaiga, Pedase kui ka Altküla kohta käivad uuringud. Kahes viimases on tehtud ehitusgeoloogilised puurimised. See pole seotud praegu kõne all oleva tuumajaama temaatikaga.

Ühte kolmest hakatakse ladustama madala või keskmise radioaktiivsusega jäätmeid. Millises, see selgub aasta lõpuks.

"Kas ongi mõistlik see siia jätta või on siin mingi välistav asjaolu, et me ei saagi neid siia jätta. Aga praegu paistab küll selline, et olemasolev asukoht võiks olla parim," ütles Ruben.

Nõukogudeaegne tuumaobjekt rajati 1960. aastatel. Vene pool valas 1994. aastal seal tuumaallveelaeva ühe sektsiooni betooni täis. Betooni seisukorda uurib inseneribüroo Telora.

"Plaan näeb ette, et aastaks 2050 peab olema plats puhas. Ja praegused uuringud ka seda näitavad, et nii kaua vastu peab," ütles jäätmehoidlat haldava A.L.A.R.A. spetsialist Alari Kruusvall.

Betooni täis valatud silindrites võib sisalduda radioaktiivseid jäätmeid, mida sinna heitsid eelmised peremehed.

"Meil on ligikaudu teada, millised kogused võidi panna, aga täpselt me asukohti ei tea. Ja selleks on meil sõlmitud Eesti firmaga GScan leping, et nemad hakkavad neid asju välja selgitama müüontomograafia alusel," rääkis Kruusvall.

Keskkonnaohutuse tagamine on keskkonnaministeeriumi ülesanne.