Stella Kyriakides: võitlus vähktõvega on Euroopa ühine mure ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Stella Kyriakides
Stella Kyriakides Autor/allikas: Euroopa Komisjon

Euroopas diagnoositakse iga päev uusi vähijuhtumeid. Patsientide ja nende lähedaste jaoks tähendab vähidiagnoos segaseid tundeid ja tugevaid emotsioone – ebakindlus tuleviku suhtes, šokk, kurbus, viha või lootusetusetunne, kirjutab Stella Kyriakides ülemaailmse vähi vastu võitlemise päeva puhul.

Vähktõbi on raske haigus, mis mõjutab mingil eluetapil otseselt 40 protsenti Euroopa Liidu kodanikest. Eestis sureb vähki igal aastal rohkem kui 3700 inimest. Kui me midagi ei tee, kasvab vähki haigestumine EL-is 2035. aastaks prognoosi kohaselt kaks korda. Koos sellega suureneb ka koormus peredele, tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemidele ning majandusele.

Minu kui Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse voliniku peamine eesmärk on vähendada Euroopas vähktõvest põhjustatud kannatusi. See on esmatähtis terviseküsimus nii meie kodanike kui ka Ursula von der Leyeni juhitava Euroopa Komisjoni jaoks. Tegemist on valdkonnaga, mille puhul meilt oodatakse enamat ning kus me soovime seada kõrged sihid ja otsustavalt tegutseda.

Arvan, et vähktõvega saab tõhusalt võidelda üksnes üheskoos. Usun, et meil on tohutu võimekus teha muutusi, kuid seda ainult juhul, kui me ühendame kõik jõud poliitikakujundajatest meditsiinitöötajateni ja patsientide esindajatest ettevõtjateni ning eelkõige meie kodanikega. Praegu teame, et kuni 40 protsenti vähktõve juhtudest on välditavad, mis tähendab seda, et võimalus päästa elusid on väga suur.

Sellist kollektiivset võimekust ja võimalust sooviksingi rakendada Euroopa vähktõvevastase võitluse kavaga.

Vähktõbi on keeruline haigus ja me peame seda käsitlema igakülgselt – nii seoses toiduga, mida sööme, ravimite kättesaadavuse, sobiva ravi ja õige tehnoloogiaga ning lisaks tervishoiusektorile ka muude sektorite ja tööstusharude kaasamisega, sealhulgas haridus, keskkond, põllumajandus ja teadusuuringud. Kõik sektorid peavad andma oma panuse.

Euroopa vähktõvevastase võitluse kava aitab vähiga võidelda kõigis etappides ennetamisest kuni diagnoosimise, ravimite kasutamise, ravimise ja palliatiivse hoolduseni.

Peame vähki paremini ennetama ja diagnoosima. Seda haigust on alati parem ennetada kui ravida ning peame tegutsema eeskätt selle nimel, et meie kodanikud vähktõppe ei haigestuks.

Kui innustame inimesi harrastama tervislikumaid eluviise, s.t paremini toituma, rohkem sporti tegema ning vähem alkoholi tarbima ja mitte suitsetama, siis saaksime diagnoositud haigusjuhte vähendada. Samuti aitaks ulatuslikum vaktsineerimine ja linnade õhukvaliteedi parandamine.

Kui aitame inimestel paremini mõista vähi sõeluuringute ja varajase diagnoosimise tähtsust, on võimalik päästa veelgi rohkem elusid. Et see toimiks, peavad kõigil liikmesriikidel olema sertifitseeritud riiklikud sõeluuringu programmid.

Kuigi meie prioriteet peab olema teha kõik endast olenev, et vähktõbe üldse ei esineks, peame tagama, et juba haigestunud inimesed ja nende pered saaksid vajalikku toetust ja hooldust. See hõlmab põhiõigust omada võrdset juurdepääsu ravimitele ja uuenduslikele ravivõimalustele.

Vähipatsiendi teekond ei lõpe pärast ravi saamist. Need, kes saavad terveks või elavad haigusega, väärivad seda, et nende elus taastuks rutiin ja turvatunne. Nad ei tohiks kogeda diskrimineerimist, märgistamist ega takistusi tööle naasmisel.

Me peame võtma selle hiiglasliku pusle eri osad ja need kokku panema nii, et näeksime selgelt kogu pilti. Esimene samm selles ühises ettevõtmises tehakse täna.

Ootan huviga, et saaksin kuulda Eesti elanike ideid ja muresid ning teha koostööd Eesti ametiasutustega, et asjad muutuksid nende jaoks paremaks. Üheskoos saame seada vähivastases võitluses kõrgemad sihid ja rohkem ära teha.


Vähktõbi on tõsine terviseprobleem, mis mõjutab mingil eluetapil otseselt 40% EL-i kodanikest.
Belgia
Belgias sureb igal aastal vähktõppe üle 27 000 inimese.
Bulgaaria
Bulgaarias sureb igal aastal vähktõppe üle 17 000 inimese.
Tšehhi Vabariik
Tšehhi Vabariigis sureb igal aastal vähktõppe üle 27 000 inimese.
Taani
Taanis sureb igal aastal vähktõppe umbes 16 000 inimest.
Saksamaa
Saksamaal sureb igal aastal vähktõppe üle 230 000 inimese.
Eesti
Eestis sureb igal aastal vähktõppe üle 3700 inimese.
Iirimaa
Iirimaal sureb igal aastal vähktõppe üle 9000 inimese.
Kreeka
Kreekas sureb igal aastal vähktõppe üle 30 000 inimese.
Hispaania
Hispaanias sureb igal aastal vähktõppe üle 108 000 inimese.
Prantsusmaa
Prantsusmaal sureb igal aastal vähktõppe umbes 164 000 inimest.
Horvaatia
Horvaatias sureb igal aastal vähktõppe üle 14 000 inimese.
Itaalia
Itaalias sureb igal aastal vähktõppe umbes 170 000 inimest.
Küpros
Küprosel sureb igal aastal vähktõppe üle 1200 inimese.
Läti
Lätis sureb igal aastal vähktõppe umbes 6000 inimest.
Leedu
Leedus sureb igal aastal vähktõppe üle 8100 inimese.
Luksemburg
Luksemburgis sureb igal aastal vähktõppe üle 1000 inimese.
Ungari
Ungaris sureb igal aastal vähktõppe umbes 33 000 inimest.
Malta
Maltal sureb igal aastal vähktõppe umbes 1000 inimest.
Madalmaad
Madalmaades sureb igal aastal vähktõppe üle 45 000 inimese.
Austria
Austrias sureb igal aastal vähktõppe üle 20 000 inimese.
Poola
Poolas sureb igal aastal vähktõppe üle 100 000 inimese.
Portugal
Portugalis sureb igal aastal vähktõppe üle 27 000 inimese.
Rumeenia
Rumeenias sureb igal aastal vähktõppe umbes 52 000 inimest.
Sloveenia
Sloveenias sureb igal aastal vähktõppe üle 6000 inimese.
Slovakkia
Slovakkias sureb igal aastal vähktõppe umbes 14 000 inimest.
Soome
Soomes sureb igal aastal vähktõppe umbes 12 500 inimest.
Rootsi
Rootsis sureb igal aastal vähktõppe üle 22 500 inimese.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: