Praegu saab taaraautomaati tagasi tuua mahlapudeli, aga kui teil on kodus mõni šampanjapudel, siis seda süsteem vastu ei võta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuna miski ei motiveeri inimesi rohkem kui raha, siis on keskkonnaministeeriumil plaanis muuta senist pandipakendi süsteemi nii, et juba suvel oleks võimalik taaraautomaati ära anda ka muud klaastaarat.

"Tegemist on kange ja lahja alkohoolse joogiga, näiteks viin, konjakid, viski või ka veinid ja vahuveinipudelid. Lisaks siirupid ja piimajoogid," ütles keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Kerli Rebane.

Kui õllepruulidele on pandipakendi süsteemiga liitumine kohustuslik, siis viinatootjad võivad, kuid ei pea liituma. Rebase arvates pole neile mõtet liitumist kohustuslikuks teha, sest erinevalt muudest pakenditest viiakse klaaspudeleid juba praegu usinalt avalikesse klaasikonteineritesse ära.

Eesti Pandipakendi tegevjuht Kaupo Karba sõnul paneks see võimekused tõsiselt proovile. "Kui see oleks kohustuslik, siis klaasimass kui selline suureneks mitmetes kordades ja me ei ole täna kindlad, kas me sellega täna operatiivselt hakkama saaksime ja sellepärast ongi sisseviidud vabatahtlik printsiip," sõnas Karba.

Karba sõnul on korduvalt küsitud, miks ei võiks taaraautomaati ära anda supi- või moosipurke, kuid see ei tule hügieenilistel põhjustel kõne alla.

"Joogipakendid reeglina peale tarbimist on tühjad ja sinna jääb mõni tilk vedelikku sisse, kui me vaatame supipurke, moose ja kõike muud, siis pärast tarbimist sinna jääb päris palju toitu sisse, mis soojade suveilmadega hakkab kiiresti riknema, mis tähendab seda, et kõik need taaramajad muutuvad haisvamateks kohtadeks," selgitas Karba.

Kui tekib võimalus anda veini- ja viinapudeleid automaati, siis jääb vähemaks seniseid klaaskonteinereid, mille ülalpidamise eest on seni alkoholitootjad maksnud.

Eesti pakendiringluse tegevjuht Alder Harkmann, et kallimaks läheksid ilmselt ilma pandita muud pakendid. "Meil püsikulud jäävad samaks ja kui pool klaasitulust kaoks ära, siis see puuduv osa tuleks jaotada muude pakendite peale ära," märkis ta.

Alkoholitootjate liidu sõnul sõltub pandipakendiga liitumine käitlustasudest ning taaraautomaatide tehnilisest võimekusest.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma märkis "Aktuaalse kaamera" stuudiointervjuus, et pudelite ringlusest välja jäämisega Eestis suurt probleemi ei ole.

"Alla kümne protsendi leiame me klaasi sega olmejäätmetest. Suurem osa jõuab pandisüsteemi või nendesse rohelistesse konteinerisse," rääkis Heinma.

Kuigi ministeerium alles esitab eelnõu kooskõlastamiseks, peab see jõustuma juba 5. juulil, kuna on seotud mitme jõustuva eurodirektiiviga.