Eesti pandipakendisüsteemi abil kogutakse kokku ja suunatakse taaskasutusse 95 protsenti kõikidest pandimärgiga pakenditest. See on juba aastaid nii ja võimalik ainult tänu tarbijatele, kes puhta keskkonna ja tuleviku nimel pandipakendeid teistest pakenditest eraldi sorteerivad ning taaraautomaati viivad.

Kui me saime koos teadlike tarbijatega pandipakendisüsteemi edukalt toimima panna, siis saame kindlasti ka muude jäätmete sorteerimisega hakkama. Pakendite sorteerimine on endiselt oluline.

Raha pole ainus motivaator

Eestis vastutab pandipakendite taaskasutusse suunamise  eest Eesti Pandipakend, mille vahendusel võetakse materjalina ringlusse üheksa igast kümnest turule jõudnud pandimärgiga pakendist, olgu see siis plekkpurk, klaas- või plastpudel.

16 aastat tagasi loodud pandisüsteemi peamine erinevus muudest pakendite kogumissüsteemidest on pant ehk kümme senti, mis peaks motiveerima tarbijaid ostetud pudeleid-purke tagastama.

Meie kogutud statistikast tuleb aga selgelt välja, et raha ei ole siiski ainus ega isegi mitte peamine motivaator. Raha väärtus on muutunud aastatega madalamaks, kuid tagastusnumbrid on stabiilselt suurenenud.

Et raha pole peamine motivaator, näitab ka fakt, et eelmisel aastal tagastasid tarbijad rekordilise 260 miljonit pandimärgiga pakendit ja vajutasid samal ajal 143 742 korda taaraautomaatide annetusnuppu kogudes üle 185 000 euro Heategevusfondi Aitan Lapsi kaudu lastele kultuurielamuste pakkumiseks.

Pandipakendite kõrge tagastusmäär on hoidnud Eesti looduse puhtamana ja teinud meie pandisüsteemist väärt eeskuju pea kõikidele Euroopa ja suure osa muu maailma riikidele. Oleme algusest peale lähenenud ringmajandusele strateegiliselt ja avatult, näidates tarbijatele pakendite teekonda ning selgitades, millist rolli mängib ringmajandus meie kõigi tuleviku kujundamisel. See on aidanud tarbijatel paremini mõista pakendite sorteerimise, kogumise ja tagastamise vajalikkust.

Loodan siiralt, et pakendite taaskasutuse kohta avaldatud kriitilised artiklid panevad meid kõiki küsima kriitilisi küsimusi ja otsima konstruktiivseid lahendusi, ega lõhu aastate jooksul üles ehitatud õigeid ja vastutustundlikke arusaamu.

Pakendite sorteerimine ei ole mõttetu. Tegelikult on Eesti pandipakendi süsteem, mille abil kogutakse kokku pea kõik siin müüdud pandimärgiga pakendid, nii erakordselt hea, et seda tullakse teistest riikidest vaatama ja tehtust õppust võtma.

Juba praegu on ilma pandimärgita pakendite sorteerimine oluline positiivse harjumuse tekkimiseks ja keskkonna hoidmiseks. Paraku on harjumused visad tekkima (keskmiselt kulub ühel inimesel uue harjumuse omandamiseks 66 korda/päeva, kuid massidel palju kauem) ja varmad kaduma, kui ilmnevad sellele vastu rääkivad argumendid.

Tarbijate jaoks teeb uue harjumuse omandamise keerulisemaks ka liigiti sorteerimisega kaasnevad kulud, olgu selleks aeg, mis kulub sorteerimise korraldamisele või otseselt raha, mis kulub pakendite liigiti kogumiseks vajamineva inventari soetamiseks.

Olukord hakkab aga muutuma oluliselt kiiremini, kui kriitiline mass tarbijaid pakendeid sorteerib. See on iga asjaga nii – alguses on muutus vaevaline, kuid kui kriitiline mass võtab midagi südameasjaks, siis võib muutus toimuda lühikese perioodiga. Lõpuks muudavad oma harjumusi needki pessimistid, kes vandusid mitte kunagi pakendeid sorteerida, sest nad jäävad vähemusse ja satuvad põlu alla.

Kõik vastutavad

Kogu vastutus pakendimajanduse eest ei saa ega tohigi lasuda ainult tarbijal. On selge, et selle eest vastutavad pakendeid turule paiskavad ettevõtted ja taaskasutusorganisatsioonid, kuid teatav vastutus lasub ka pakendite tootjatel. Nimelt peavad nemad uue toote pakendi disainimisel pöörama tähelepanu mitte ainult silmapaistvusele poeriiulil, vaid ka sellele, et loodav pakend oleks lihtsalt ringlusse võetav ja motiveeriks tarbijaid seda tegema.

Näiteks PET ehk plastpudelile ongi loodud ringlussevõtu suunised, mille eesmärk on julgustada pakendite kujundajaid, töötlejaid ja kasutajaid integreerima teatud kriteeriumid uue toote väljatöötamise etapis.

See on oluline, sest just disainiprotsessi alguses tehtud otsused (pudeli värvi valik, lisaainete kasutamine, sulgurite koostis, sildid jne) võivad lõppkokkuvõttes mõjutada pakendite ringlusse võtmise võimalusi. Kui kõik osapooled pingutavad, tekib ühiskonnas harjumus veel kiiremini.

Muide, mitmed teadusuuringud on jõudnud järeldusele, et prügi sorteerimise harjumuse tekkimisel mängib märkimisväärset rolli ka inimeste elatus- ning haridustase. Eestis on mõlemad kiiresti kasvanud ning pole näha, et see trend muutuks.