Ettevõtjad kardavad, et võõrtööjõu kontrollimine käib neil üle jõu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Rene Suurkaev / ERR

Valitsus kiitis heaks seadusemuudatused, mis peaksid vähendama välistööjõu maksustamisest kõrvalehiilimist. Ettevõtjad tunnistavad, et probleem on olemas, aga pelgavad, et valitsuse pakutud lahendus toob liigse halduskoormuse.

Eestis toimetab igal aastal hinnanguliselt 30 000 välistöölist. Suurem osa neist maandub mõnel ehitusplatsil või tehases. Rahandusminister Martin Helme (EKRE) ütles, et riik jääb renditööjõuga skeemitamise tõttu ilma olulisest maksutulust.

"Me räägime kümnetest tuhandetest inimestest ja miljonitest maksueurodest, mis jääb saamata," lausus Helme.

Kuigi hinnangud probleemi ulatusele varieeruvad, kiitis valitsus neljapäeval heaks renditööjõu kasutamise seadusemuudatused. Kui riigikogu muudatused heaks kiidab, peab välismaise renditöö pakkuja edaspidi maksuametis registreerima nii ennast kui ka oma mitteresidentidest renditöötajad ning töötasudelt kinni pidama tulumaksu.

"Need, kes renditööjõuna tööl on, peavad tõestama, et nad on päriselt renditööjõud. Et need rendifirmad ei ole mingid riiulifirmad, vaid et see töösuhe on päriselt ka seal riigis, kus nad on lähetatud. Ja teiseks peavad tõestama, et on maksud makstud," selgitas Helme.

Vastutus reeglite täitmise eest laieneb ka ettevõtetele, kes renditööjõudu kasutavad. Näiteks ehitusfirmadele.

"Tõendamiskohustus tuleb kasusaajal, või siis teistmoodi, peatöövõtjal või töövõtjal, kes vastava lepingu teeb. Ta peab saama tõestada seda, kas tegemist on rendiettevõttega või riiulifirmaga," ütles peaminister Jüri Ratas (Keskerakond).

Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas märkis, et see võib osutuda keeruliseks, kui peatöövõtja peab oma alltöövõtja renditöötaja andmeid kontrollima. "See on üks nõrgemaid kohti selles eelnõus," nentis Aas.

Ehitusettevõtte Nordecon juht Gerd Müller ütles, et käsitsi igapäevane töötajate registreerimine on tohutult halduskoormav. "Ma ei kujuta ette, kuidas see võimalik on, sest tipphetkedel on suuremad objektid nagu sipelgapesa," lausus Müller.

Müller ütles, et ehitusfirma välistööjõule taustakontrolli ise teha ei saa – see peaks jääma politseile ja maksuametile. Müller soovitab võtta eeskuju põhjanaabritest, kus igal ehitusobjektil töötaval inimesel on spetsiaalne isikustatud kaart.

"Kaardi saamise eelduseks on see, et on tehtud kõik taustakontrollid, inimene kantud töötajate registrisse. Tema pealt on makstud maksud. Ja siis ehitusettevõte kontrollib platsil iga töötaja olemasolu ja kehtivust," rääkis Müller.

Seaduse järgi võib välistööjõu reegleid rikkuvat ettevõtet karistada kuni 32 000 euro suuruse trahviga.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: